Sotsiaaltoetusi võib ähvardada kärpimine

 (26)
raha, põrsas, laen
Foto: Ilmar Saabas

Juba nädalaid poliitikute meeli pinges hoidnud eelarveläbirääkimistel on seni oma eelarvet kõige kiivamalt kaitsnud Jüri Pihli juhitav siseministeerium, kes ähvardab kärbete korral tuhande sisejulgeolekut tagava inimese koondamise ning elanike turvalisuse olulise halvenemisega.

Samamoodi on aga raamidesse surumata ka sotsiaalministeeriumi eelarvesoovid, sest Maret Maripuu juhitava asutuse meelest on vaja kõigi sotsiaalala valdkondade toimimiseks ja toetuste maksmiseks 2,9 miljardit krooni pakutavast enam. Vastasel juhul tuleks valitsusel minna mõne sotsiaaltoetuse külmutamise või kärpimise teed, kirjutab Eesti Päevaleht.

Erinevalt kolleeg Pihlist on sotsiaalminister Maripuu valinud vaikimistaktika ega soovi ajakirjanikele paljastada majasiseseid kärpeplaane. Seetõttu polegi veel täpselt teada, mis valdkonnad või toetused võiksid sotsiaalministeeriumi arvates esimestena välja langeda. Praegu loodab ministeerium veel sellele, et rahandusministeerium soostub neile üle kandma ligi kolm miljardit krooni lisaraha, mida nad augustis juurde küsisid.

Ametnike sõnul võib 98 protsenti sotsiaalministeeriumi kuludest liigitada vältimatute kulude alla — pensionid, ravikindlustus, laste ja puuetega inimeste hoolekande- ja sotsiaaltoetuste kulud, kiirabi, vaktsiinid, toimetuleku- ja töötutoetus. Kuna kõik need on seadustega paika pandud, tuleb kärpimiseks minna seaduste kallale ja piirata näiteks mõne toetuse automaatset kasvu. Selge on, et lihtsalt ministeeriumi enda tegevuskulude kokkuhoiuga olukorda ei päästa.

“Samas ei saa lubada, et läheme kokkuhoiukavaga elutähtsate valdkondade, näiteks kiirabi, lastekodude ja pensionide kallale,” on ministeeriumi pressiosakond eelarveläbirääkimisi avades kidakeelne, jättes vastamata, mis oleks nende valdkondade säästmise korral alternatiiv.

Eri toetuseliikidest on näiteks HI-viiruse ravimite kuludesse praeguse seisuga plaanitud koguni üle 30-protsendine eelarve kasv, ennetustööd on plaanis jätkata tänavuse aastaga samas mahus. Toetuste vähenemist pole vaja karta puuetega inimestel.

Haiglad saavad investeeringuteks raha Euroopa tõukefondidest, mis ei sõltu riigieelarvest. Samuti ei ohustavat ministeeriumi kinnitusel miski ka hiljuti käivitatud uusi toetuseliike. Sellised on näiteks eestkoste- ja hooldusperede kuutoetuse suurendamine 3000 kroonile, vanemahüvitise maksmise pikendamine nelja kuu võrra, elatustoetuse maksmise alustamine ning isadele 14-kalendripäevase lisapuhkuse võimaldamine.

Rahandusministeeriumi poolt sotsiaalministeeriumile antud järgmise aasta piirsumma on 44,8 miljardit krooni.

Valitsus on otsustanud loobuda 450-kroonisest koolitoetusest ja töötutoetuse määra tõstmisest ning lükata edasi lapsetoetuse suurendamise alates kolmandast lapsest. Kuid nende kärbetega eelarvet etteantud ruumi ei suru.

“Partneritelt tulnud ettepanek jätta ühekordse toetusena ära ranitsatoetus on viimane piir, millega sotsid sotsiaalministeeriumi eelarve kärpimisel nõustuvad,” ütles riigikogu sotside fraktsiooni juht Eiki Nestor. Sotsiaaldemokraadid soovivad anda reformierakondlase Maret Maripuu juhitavale ministeeriumile tagasi kõik palutud kärpimisohus miljardid.

“Paljud ministrid ei mahu piirarvude sisse. Sellest räägime tõsiselt ja kui eelarve tasakaal võimaldab, tuleb neile vastu tulla,” kommenteeris sotsiaalala eelarvevaidlusi IRL-i peasekretär Margus Tsahkna.

Eiki Nestor lisas, et sotsid sooviksid toetustest rääkides vanemahüvitise piiri allapoole tuua, kuid oma peamise valimislubaduse muutmisega ei nõustu Reformierakond.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines