Sotsiaaltoetused moodustavad 2011. aasta riigieelarvest 31,6 protsenti
Võrreldes 2010. aasta eelarvega suurenevad kulud sotsiaaltoetustele kokku 105,6 miljonit eurot ehk 1,65 miljardit krooni ehk 8,38 protsenti, teatas BNS.
Toetuste suurenemine 2011. aastal tuleneb eelkõige riigipoolsete maksete jätkamisest teise pensionisambasse ning pensionikindlustuse ja vanemahüvitise kulude kasvust. Riigipoolne toetus kohustusliku kogumispensioni fondidesse on 2011. aastal 79,1 miljonit eurot ehk 1,24 miljardit krooni.
Arvestusega, et statistikaameti andmetel on 2010. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis elanike arvuks 1,3 miljonit, maksab riik erinevaid sotsiaaltoetuseid keskmiselt ühe elaniku kohta 2011. aastal 1398 eurot ehk 21.871 krooni. Võrreldes eelneva aastaga on ühe elaniku kohta toetused suurenenud aastas 100 euro ehk 1557 krooni võrra.
Pensioniteks on riigieelarves tuleval aastal 1,27 miljonit eurot ehk 19,8 miljardit krooni. Kulud kasvavad võrreldes 2010. aastaga 29,5 miljonit eurot ehk 461,5 miljonit krooni nii tööaastate lisandumisest tuleneva keskmise pensioni kui ka pensionäride arvu kasvu tõttu.
Selle kululiigi alla kuuluvad kõik pensionid, mida makstakse riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel: vanaduspensionid, sealhulgas ennetähtaegne vanaduspension, väljateenitud aastate pension, töövõimetuspension ja toitjakaotuspension. 2010. aasta 1. juuli seisuga sai nimetatud seaduse alusel pensioni 389.852 inimest, 2011. aastal on nende arvuks kavandatud 394.986, mida on 5134 võrra enam.
Suurimaks sotsiaalabitoetuseks on peretoetused nagu lapsetoetused, lapsehooldustasu, sünnitoetused ning vanemahüvitis. Kulud kasvavad võrreldes 2010. aastaga kokku 19,1 miljonit eurot ehk 298,4 miljonit krooni peamiselt vanemahüvitise suurenemise tõttu 18,73 miljoni euro ehk 293 miljoni krooni võrra. Alates 2011. aastast väheneb vanemahüvitise maksimummäär 100 euro ehk 1577 krooni võrra kuus.
