Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum) viimasest soolise ebavõrdsuse aruandest selgub, et Eesti on indeksi järgi alles 62. positsioonil, Tai ja Zimbabwe vahel. 142 riiki arvesse võtvas soolise ebavõrdsuse aruandes on mõõdetud soolist võrdõiguslikkust naiste ja meeste vahel neljas valdkonnas: tervis, haridus, majandus ja poliitika. Murettekitav fakt aruandes on, et Eesti positsioon on tabelis läbi teinud suure languse. Nimelt oli Eesti 2006. aastal tabelis 29. kohal.

Sepperi hinnangul ei ole Eestis olnud piisavalt tahet ja tegusid, et tegutseda otsustavalt sugude ebavõrdsuse vähendamise suunas. Ta nentis samas, et raportis ei kajastu veel muutused Eesti valitsuse koosseisus, kus on nüüdseks naisi varasemast enam.

"Eesti näitajad sugude võrdsuse küsimuses ei ole viimastel aastatel kuigi palju muutunud, sest pole võetud otsustavaid samme, et naiste ja meeste võrdsust probleemsetes valdkondades suurendada. Küll aga toimuvad arengud paremuse suunas teistes riikides, kellega soovime end võrrelda. Raportis ei kajastu veel muutused meie valitsuse koosseisus, kus on nüüdseks naisi varasemast enam. Meie madalat positsiooni soolise võrdsuse edetabelis mõjutab ka naiste väike arv riigikogus ja see, et Eestis ei ole olnud naissoost riigipead. Ikka veel on Eesti ka üks suurema soolise palgalõhega riike ja selles osas ei ole olnud viimastel aastatel positiivseid arenguid,“ selgitas Sepper.

Kommenteerides Läti tunduvalt paremat positsiooni (15) aruandes, nentis Sepper, et Lätis on naiste osakaal ühiskonnaelus suurem.

„Lätis on erinevalt Eestist olnud naissoost riigipea, mis mõjutab positiivselt Läti näitajaid. Samuti on meie naabritel enam naisi nii parlamendis. Ka palgaerinevus meeste ja naiste vahel on Lätis väiksem ning naisi on rohkem nii avaliku kui ka erasektori juhipositsioonidel. Kahjuks ei ole sugude võrdsuse valdkonnas Eestil just palju tegusid ja häid tulemusi ette näidata."

Sepperi arvates on suurema meeste ja naiste võrdsuse saavutamisel vajalik poliitiline tahe, mida aga on nappinud.

„Peame mõistma, et ühiskondlikud muutused suurema võrdsuse poole ei toimu iseenesest. Selleks on vaja poliitilist tahet ja tegusid. Poliitilist tahet ja julgust tegutseda otsustavalt sugude ebavõrdsuse vähendamise suunas ei ole Eestis kahjuks seni olnud. Eestis kiputakse rohkem tähelepanu pöörama erinevate edetabelite kohtadele kui sellele, kuidas meie ühiskonnas olevaid kitsaskohti lahendada nii, et kõigil oleksid reaalselt võrdsed võimalused."

"Igasuguse poliitilise otsuse tegemise ja seaduse vastuvõtmise eesmärk peaks olema Eesti inimeste – naiste ja meeste, eestlaste ja venelaste, puuetega inimeste, eakate jt - elu parandamine. Riigi valitsemise keskmes peab olema inimene. Kui me soovime Eestit, kus oleks hea elada kõigil, kus inimesed tunneksid, et nad on väärtustatud, et riik on nende jaoks, siis on soolise ebavõrdsuse vähendamine üks võtmeküsimusi. Kõik algab probleemide tunnistamisest – seni kuni suur osa poliitikuid ja poliitikakujundajaid ei näe ega tunnista ühiskonnas esinevat ebavõrdsust, ei tule ka liikumist paremuse poole,“ rääkis Sepper.

Sepper avaldas ka lootust, et hetkel koostatav arengukava aitab soolist võrdõiguslikkust suurendada.

„Loodan, et Sotsiaalministeeriumi koostatav arengukava, mis muu hulgas seab riigi eesmärgid soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas, tõstab riigijuhtimisel inimese senisest enam keskmesse,“ rääkis võrdõigusvolinik.