Eesti Abikeskusesd koostab lepingu alusel seksuaalkurjategijate ravijuhiste võrdleva analüüs ning koostab selle põhjal Eesti olusid arvestades teadmistepõhise ravijuhendi, selgub riigihanke aruandest, vahendab BNS.

Sotsiaalministeerium maksab mittetulundusühingule ravijuhendi koostamise eest 17 256 eurot.

Justiitsministeerium saatis oktoobri lõpus kooskõlastusringile eelnõu, mille eesmärgiks on laiendada seksuaalkurjategijatele ravi, sealhulgas keemilise kastreerimise kohaldamise võimalusi karistussüsteemi osana. Justiitsministeeriumi teatel on eelnõu peamine eesmärk on aidata ära hoida laste vastu toime pandud seksuaalkuritegusid.

Eelnõuga luuakse selge alus, kuidas kasutada kompleksravi seksuaalkurjategijate ohutuks muutmisel. Kompleksravi kasutamisel kurjategija ennetähtaegse vabastamise eeldusena või vangistuse osalisel asendamisel kompleksraviga võib ravi kesta ajaliselt isegi kauem kui reaalne vanglakaristus. Rahvusvaheline kogemus on näidanud, et just kompleksravi ehk ravimitega kombineeritud teraapia, milles üheks osaks on ka keemiline kastreerimine, on sellistel puhkudel kõige paremaid tulemusi andnud.

Ravi kohaldamise otsustab eelnõu järgi kohus, kes vastava ettepaneku tegemisel kaalub nii kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, aga samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib talle kaasa tuua ravi kohaldamine.

Eestis mõistetakse aastas seksuaalkuritegudes süüdi umbes 50-60 inimest. Põhjamaade kogemust arvestades võiks Eestis kompleksravi saada 3-10 isikut aastas. Ülejäänud seksuaalkurjategijate puhul tuleks Tuuli Ploomi hinnangul kaaluda intensiivsemalt psühhosotsiaalseid sekkumisi, nagu näiteks seksuaalkurjategijate programmide läbiviimist.

Praegu saab Eestis seksuaalkurjategijate retsidiivsuse vähendamiseks kohus käitumiskontrolli raames määrata süüdimõistetule kohustuse alluda ravile, näiteks minna psühhiaatri vastuvõtule või osaleda sotsiaalprogrammis. Nii vanglas kui kriminaalhoolduses viiakse selleks läbi spetsiaalselt seksuaalkurjategijatele mõeldud rehabilitatsiooniprogrammi.

Justiitsministeeriumi hinnangul peaks seksuaalkurjategijate kompleksraviravi olema tulevikus kättesaadav ka väljaspool karistussüsteemi.