"Raske on ette kujutada, kuidas patsiendid umbkeelse arsti juures hakkama saavad," teatas arstide liidu president Jaan Sütt Delfile. Ta lisas, et seni on enamik välisarste tulnud meile Ukrainast ja Venemaalt ja patsientidele tuleb ilmselt soovitada vene keelt harjutada.

"Riigikogule esitatud seaduseelnõu kohustab Eestisse tööle tulevaid välisarste sooritama tööpraktika ja teooriaeksami ning esitama tõendi eesti keele oskuse või vähemalt selle õppimise kohta.

Kahjuks on Sotsiaalministeerium nüüd ümber mõelnud ja eesti keele oskamist välisarstidelt enam ei nõua. Hiljuti kooskõlastamiseks saadetud tervise- ja tööministri määrusest on keeleoskuse tõendamist nõudvad punktid täiesti välja jäetud. Seega eksitas ministeerium kevadel avalikkust, kui teatas eelnõud algatades, et keeleõpe on kohustuslik ja selles osalemist tuleb enne tööpraktikale asumist terviseametile tõendada. Tegelikult saadetakse haiglatesse tööpraktikale arstid, kes ei pruugi sõnagi eesti keelt rääkida," pahandas arstide liidu juht Jaan Sütt.

Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Volmer selgitas, et keeleoskuse nõuded tervishoius on reguleeritud keeleseaduse ja selle rakendusaktidega ning riigikogule esitatud eelnõus seda nõuet ei muudeta.

"Keeleseaduse paragrahvi 23 lõike 4 alusel kehtestatud rakendusmäärus "Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded" nõuab arstidelt (sh veterinaararstid), psühholoogidelt, farmatseudilt ja proviisorilt C 1 tasemel eesti keele oskust," ütles Volmer.

"Velskrid, ämmaemandad ja meditsiiniõed aga ka tervishoiu abispetsialistid kuuluvad määruse järgi gruppi, kellelt on nõutud B2-tasemel keeleoskus."

Volmer selgitas, et riigikogule esitatud eelnõus seda nõuet ei muudeta. "Seega ei ole ka mingit vajadust reguleerida arstide keeleoskust kuidagi täiendavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduses."

Volmer lisas, et kui välisarsti keeleoskus või selle puudumine ei võimalda tööpraktikat edukalt läbida koos selle lõpus toimuva teadmiste hindamisega, siis ta seda ka ei läbi ning arstina registrisse ei saa. "Puudub vajadus topelt regulatsioonide järele, kuna see ei tee nõuet kuidagi tugevamaks," ütles Volmer.