DELFI - Värsked uudised Eestist ja välismaalt

Sotsiaalministeerium: arstide liidu juht esitas valeväiteid

 (48)
Sotsiaalministeerium: arstide liidu juht esitas valeväiteid
Foto: Ilmar Saabas

Sotsiaalministeeriumi hinnangul on Eesti Arstide Liidu president esitanud pressiteates valeväiteid sotsiaalministeeriumi varasemate ütluste kohta ning võtnud ministeeriumi seisukohti meelevaldselt nende algupärasest kontekstist välja.

Sotsiaalministeerium ei nõustu arstide liidu presidendi väitega, et "arstide ja õdede puudus Eestis ei ole riiklikult oluline probleem ja sotsiaalministeerium selle lahendamisega ei tegele."

Terviseala asekantsleri Ivi Normeti sõnul on tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus, sealjuures tervishoiutöötajate lahkumise pidurdamine riigi toimimise seisukohast hädavajalik ja esmatähtis tegevusvaldkond.

"Arvestades tänaseid võimalusi ei saa me konkureerida põhjanaabrite palganumbritega, kuid oleme andnud endast kõik, et tervishoiutöötajate palgad järgmisel aastal tõuseksid nii palju kui võimalik," ütles Normet.

"Suvine majandusprognoos andis suunised, kui suureks palgatõusuks riigi rahakott järgmisel aastal valmis on ning teeme sel reedel kogunevale haigekassa nõukogule ettepaneku arutada tervishoiutöötajate 3-5 protsenti palgatõusu järgmisel aastal," ütles Normet.

Normeti sõnul on sotsiaalministeerium lisaks palgatõusu taotlemisele toetanud tervishoiutöötajaid mitmete abinõudega, näiteks juunist rakendus eriarsti lähtetoetuse süsteem, mis mõeldud neile noortele arstidele, kes residentuuri lõpetamise järgselt asuvad tööle üld- või kohalikesse haiglatesse või maapiirkonna perearstipraksisesse.

Seotud lood:

"Ühtlasi sõlmisime koostööpartneritega konsensusleppe, millega nähakse ette residentuuri vastuvõetavate isikute arvu suurendamist 145 õppekohani. Koostööleppele kirjutas alla ka Eesti Arstide Liit. Riigi üks olulisemaid ülesandeid personaliressursi tagamisel on kõigi spetsialistide piisav koolitamine. Käivitasime ka perearstide ja –õdede asendussüsteemi ning sellest aastast kaotati tervishoiuteenuste piirhindadele rakendatud koefitsient, et taastada teenuste tegevuspõhised hinnad," lisas Normet.

Normet lisas ka, et kollektiivläbirääkimistel kollektiivlepingu sõlmimiseks saab riik seadusest lähtuvalt osaleda ainult tööandja esindajana ning ainult nende töötajate osas, kellele ta on otseselt tööandja.

"See aga ei tähenda, et oleksime tervishoiutöötajate nõudmiste suhtes ükskõiksed – oleme korraldanud regulaarseid arutelusid sotsiaalpartneritele tervishoiu rahastamisega seotud küsimustes, kus muuhulgas on tutvustatud tervishoiutöötajate palgatõusu võimalusi lähiaastatel. Ühtlasi ütlesime möödunud nädalal tervishoiutöötajate esindajatele, et oleme valmis andma riigipoolseid selgitusi osapooltevahelistel konsultatsioonidel."

Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit teatasid täna valitsusele, sotsiaalministeeriumile ja haiglate liidule, et 1. oktoobril algab tervishoiuvaldkonna töötajate streik ning 8. oktoobril toimub laiendatud streik.

1. oktoobrist peatatakse plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud Tallinna ja Tartu haiglates, 8. oktoobrist võib tööseisak neis haiglates laieneda statsionaari ning streigiga liitub Pärnu, Viljandi, Narva ja Kuressaare haigla plaanilise ambulatoorse arstiabi süsteem, teatasid arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit.

„Sotsiaalminister ja tema alluvad on seega selgelt välja ütelnud, et arstide ja õdede puudus Eestis ei ole riiklikult oluline probleem ja sotsiaalministeerium selle lahendamisega ei tegele,“ nentis arstide liidu president Andres Kork.