Sotsiaalkomisjon lükkas edasi seadusemuudatuse arutelu, mis kaitseb koroonakriisis pihta saanud pisiperesid
(120)
Eelnõu algatas lahkuv valitsus, mille rahvastikuministri Riina Solmani (Isamaa) sõnul ei tohiks valitsuse vahetumise tõttu jätta tegemata muudatusi, mis suurendavad perede turvatunnet, sest siis kannatab mitte ainult laste ja heaolu, vaid ka sündimus.
Rahvastikuministri algatatud perehüvitise seaduse eelnõu (300 SE) kohaselt ei võetaks järgneval kolmel aastal vanemahüvitise arvestamisel arvesse koroonakriisist tingitud töötuse perioodi. „Meie eesmärk oli anda koroonakriisis lapsi planeerivatele peredele turvatunne, et soovitud ja planeeritud lapsed sündimata ei jääks, ning töö kaotanud pered ei satuks kriisi tõttu majanduslikult veelgi raskemasse olukorda,“ ütles Riina Solman.
„Esimesed lapsed, kelle eest makstavat vanemahüvitist eelmise aasta märtsis koroonapandeemia tõttu välja kuulutatud eriolukord ja sellest tingitud töötus mõjutab, sünnivad juba alates jaanuarist. Seega on muudatuse tegemisega väga kiire, et kõigi töökaotuse tõttu kannatanud lapsevanemateni jõuda,“ ütles Solman.
Seaduseelnõu päevakorrast välja hääletamise algatas sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder (Kesk), poolt hääletasid teised Kesk- ja Reformierakonna saadikud. Vastu hääletasid sotside, EKRE ja Isamaa esindajad, kes olid selle poolt, et eelnõuga kohe edasi mindaks.
Tõnis Mölder ütles Delfile, et eelnõu võeti päevakorrast maha, kuna seda on vaja veel ette valmistada enne, kui see läheks esimesele lugemisele. Ta polnud veendunud, et eelnõu menetlemisel senisel kujul oleks tagatud võrdse kohtlemise printsiip. "Võtame aja maha ja tuleme selle juurde nädala-paari pärast tagasi," kinnitas ta. "Nii see tava käib: kui eelnõu on menetluses, siis varem või hiljem tuleb ta arutlusele."
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt (SDE) leiab, et toda eelnõud saanuks esimese lugemise järgselt muudatusettepanekutega lihvida.
