Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder ütles, et kuigi risk Eestiski selle haiguse uute üksikjuhtumitena sissetoomiseks on kõrge, hinnatakse Eesti puhul haiguse võimaliku epideemilise levi tõenäosust siiski madalaks.

Mölder lisas, et haigus ise ei ole tegelikult midagi erakorralist. "Suur osa haigusjuhtumeist on kerged ja vaid 13 protsendil nakatunuist kulgeb haigus raskemalt ja 6 protsendil on haigusseisund kriitiline."

Komisjoni esimehe sõnul on riik professionaalselt ning tarmukalt tegutsenud ja ehkki Eesti riskihinnang on muutunud, ei ole meil siin paanikaks ega eriolukorra kehtestamiseks põhjust. „Kõige tähtsam – ettevaatlik tasub alati olla ja tervisekaitseasutuste soovitusi järgida, kuid haiguse hirmus oma elus suuri ümberkorraldusi ei ole küll kellelgi tarvis ette võtta,“ sõnas Mölder.

Sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt märkis, et tõsisemalt hakkas riik alles teavet ja tegevusjuhiseid jagama möödunud nädala lõpus. "Julgustav oli kohtumisel kuulda, et täna suhtuvad asjasse puutuvad ametkonnad haiguspuhangusse tõsiselt ning teevad omavahel koostööd, mis järjest paraneb," ütles ta.

Murelikuks teevad Küti sõnul aga puudujäägid eakamatele inimestele info jagamisel. "Kuigi mingiks paanikaks pole täna põhjust, siis teadmatus ja hirm on just need, mis paanikat tekitavad. Selline otsepostitus oleks aga kindlasti inimestele turvatunnet tagav," lisas ta.

Istungil osalesid terviseameti, sotsiaalministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, siseministeeriumi, välisministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, haigekassa, Eesti haiglate liidu, kaitseväe, PPA ning kaitseressursside ameti esindajad.