Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna: töövõimereform ei saa seadustega ette nähtud ajal käivituda

 (52)
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna: töövõimereform ei saa seadustega ette nähtud ajal käivituda
Foto: Ilmar Saabas

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna (IRL) ütles Delfile vahetult enne töövõimereformi juhtrühma kogunemist, et tema hinnangul pole võimalik, et reform käivituks juba 1. jaanuaril 2016, kuna ettevalmistusteks on vaja rohkem aega.

Täna kell kaks koguneb töövõimereformi juhtrühm, kuhu kuuluvad kõik töövõimereformiga kokku puutuvad osapooled. Vastutavad ministrid, sotsiaalkaitseminister Tsahkna ja tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev (SDE) esitavad ülevaate töövõimereformi olukorrast, misjärel otsustatakse, kuidas töövõimereformiga edasi minna.

„Praegust seisu arvestades ei ole reaalne, et töövõimereform käivitub täis mahus 1. jaanuarist 2016, nii nagu see on seadustega ette nähtud,“ sõnas Tsahkna. Millal saaks töövõimereform käivituda, ei osanud minister praegu öelda, tema sõnul peab selle hinnanguni jõudma juhtrühm.

„Põhjuseks on see, et eelkõige peame lähtuma nende inimeste huvidest, kes töövõimereformiga reaalselt hakkavad kokku puutuma. Meil on vaja muuta seadusandlust, meil on vaja tagada neile inimestele kõigepealt teenused ja siis rakendada töövõimereformist tulenevaid kohustusi,“ sõnas Tsahkna.

„Kolmandaks peame maha võtma infotehnoloogilise lahenduse riskid, need puudutavad eelkõige kogu informatsiooni liikumist ja turvalisust ja ka seda, et oleks tagatud kõikide toetuste ja pensionite väljamaksmine õigeaegselt,“ lausus Tsahkna. Ta rõhutas, et inimeste huvid peavad olema kaitstud.

Seotud lood:

Tsahkna ja Vassiljev annavad juhtrühmale ülevaate ning juhtrühma langetatud otsusega minnakse juba valitsusse.

President Toomas Hendrik Ilves kuulutas möödunud aasta 5. detsembril välja kaks riigikogus vastu võetud töövõimereformi käivitavat seadust, mille järgi algab üleminek seniselt töövõimetuspensionite süsteemilt töövõimetoetustele 2016. aasta algusest.

Töövõimetuspensionäridest saavad reformi tulemusel töövõimetoetuse saajad ning neilt, kellel leitakse olevat osaline töövõime, kuid kes tööl ei käi, nõutakse aktiivset tööotsimist.

Puuetega inimesed on töövõimereformi kritiseerinud ning seda peamiselt seetõttu, et reform on nende hinnangul tehtud poolikult ja kiirustades ning pole piisavalt läbi mõeldud.