„Traditsioon on selline, et laulupeo avab president ja selle lõpetab ning tänukõne peab kultuuriminister. Ta esitas oma kõne kava peao muusikatoimkonnale ja see koosnest kolmest osast: esimene oli isamaalis-pateetiline osa, teine oli tegijate tänamine ja kolmas oli „Eesti lipu“ juhatamine. Sel aastal oligi lipp laulupeol tähenduslikumas rollis kui tavaliselt,“ selgitas Soots Delfile.

Seega oli „Eesti lipu“ juhatamine Laine Jänese kõne osa ja tema roll kultuuriministri, mitte dirigendi oma. „Ta ei olnud laulupeo dirigent, tema juhatatud laul ei olnud laulupeo ametlikus kavas.“

Kuidas kultuuriminister tavalisest suurema koori juhtimisega hakkama sai? „See on selline hümnilaadne laul, mis sünnib lauljate sees iseenesest ja ei vajagi suurt dirigendipoolset finessi. Muidugi on vaja dirigenti, kes kogu esitust koos hoiab, “ vastas Ants Soots.