See, mis on viimastel nädalatel meie ümber toimunud, annab tunnistust tõsisest demokraatia kriisist Eestis, kirjutab Soosaar Postimehe arvamusküljel. “Vähemus mitte ainult ei eira lääneliku ühiskonnakorralduse mängureegleid, vaid suisa mõnitab neid.”

Soosaar kirjutab, et igaüks, kes on läbi aastate jälginud presidendi valimisi ja neile eelnevaid sahkerdusi, mõistab, et põhiseaduse paragrahv 79 puhul on tegemist küündimatu pügalaga.

Autori sõnul väljendub puudulikkus asjaolus, et paragrahv annab poliitilisele vähemusele võimaluse eirata enamuse tahet. Ja teha enamuse tahte vastaselt riigipeaks vähemuse esindaja.

“Eranditult kõik, kes on Toompeal nimetatud paragrahvi järgi kandideerinud, on seal läbi põrunud: nii Meri kui ka Rüütel, nii Tarand, Tulviste kui ka Kreitzberg, värskelt Ergma ja Ilves,” selgitab Soosaar. “Sest riigikogus piisab 34 saadiku destruktiivsest tegevusest, et valimised blokeerida või farsiks muuta.”

Estonia kontserdisaalis on lugu vastupidine, nendib autor. “Valijameeste selekteerimise reeglid ei nõua, et valimiskogus peaks olema esitatud Eesti kodanike poliitilised eelistused ja arusaam demokraatia toimimise vajalikkusest vastavalt sellele, mis valitseb meie ühiskonnas.”

Nii tekib olukord, kus vähemus muutub enamuseks ja saab oma kandidaadi läbisurumisel vilistada jultunult enamuse arvamuse peale, sõnab Soosaar.

Augustikuu avaliku arvamuse küsitluste järgi toetab Eesti kodanikest Ilvest ligi kaks kolmandikku, Rüütlit kolmandik, meenutab Soosaar.