Praegu elab Soomes neid tohtreid, kelle emakeeleks pole ei soome ega rootsi keel, kokku 1125. Võrdluseks võib öelda, et sama palju arste lõpetab põhjanaabrite juures ülikooli kahe aastaga.

Eesti keele märkis mullu oma emakeeleks 227 välismaalasest arsti ja vene keele 303, kuid kolmandiku ehk 396 tohtri kohta see info puudub või rääkisid nad muid keeli. Viimasena oli nimekirjas eraldi välja toodud 18 briti arsti ja seega on eestlasi tegelikult ilmselt oluliselt rohkem, selgus Soome arstide liidu ülevaatest.

Lisaks alaliselt Soomes elavatele välismaalasest meedikutele sai mullu ajutise tööloa 500 meditsiinitöötajat, kellest enamik on samuti arstid, vahendas YLE.

Suurem osa piiri tagant pärit tohtreid töötab Uusimaa maakonnas, kuid suhtarvult on neid kõige rohkem hoopis Kymeenlaaksos ja Ida-Karjalas. Välismaised arstid tegutsevad peamiselt tervisekeskustes ja haiglates, kuid vaid harva võib neid kohata erapraksistes ja töötervishoiu kabinettides.

Väljaspool Euroopa Liitu hariduse omandanud arstid peavad enne Soomes tööle asumist tegema kolm lisaeksamit ja tõestama, et neil on piisav soome keele oskus. Pärast seda tuleb neil töötada kolm aastat eritingimustel tervisekeskustes ja alles siis saavad nad Soomes täielikud arstiõigused.