Soome vaimulik: homoseksuaalsus ei ole kuritegu, haigus ega ka patt
Esinedes konverentsi teise päeva esimeses paneelis "Seksuaalne orientatsioon ja usk" ütles Häkkinen, et üks nende prioriteetidest on toetada inimväärikusi kirikus ja seista vastu seksuaalvähemuste tagakiusamisele ühiskonnas, toetada seksuaaleetikat kirikus ja ühiskonnas.
Teoloog ja riigiametnik Lagle Heinla toonitas, et erinevused eksisteerivad juba piiblis eneses. Küsimusele, kas Eestis on oodata põhjalikku ja tasakaalukat teoloogilist debatti, vastas ta: "Loota võib! Tasakaalukas teoloogiline debatt on Eesti kirikumaastikul alles algamas." Täna on olukord Eestis aga selline, et erru läinud kirikuõpetaja Heino Nurk, kes lõi hiljuti Geikristlaste Kogu, tagandati teisipäeval (05.10) EELK konsistooriumi poolt vaimulikuametist ning kustutas vaimulike nimekirjast.
Kahe konverentsipäeva jooksul toimus neli paneeldiskussiooni. Esimeses paneeldiskussioonis "Satiir. Sõnavabadus. Sõda" jõuti otsusele, et Karistusseadustiku paragrahv 151 ei toimi sellisel kujul nagu ta ette on nähtud. Ühtlasi, et sõnavabadus tuleneb südametunnistusevabadusest ning see muudab teema veelgi vähem üheselt mõistetavaks.
Teises paneeldiskussioonis arutati, kas erakonda kuulumine on ebavõrdse kohtlemise aluseks ning millisel kujul poliitikuid diskrimineeritakse. Paneelist jäi kõlama mõte, mis haakub ka teiste paneelide ja üleüldise võrdse kohtlemise printsiibiga: "Hirm ja hüsteeria ei tohiks vabas ühiskonnas olla kohased!".
Konverentsi "Erinevus rikastab" lõpetas paneeldiskussioon teemal "Riik ja rahvus", kus keeleõppe, kodanikuidentiteedi ja multikultuursuse teemadel diskuteerisid Tanel Mätlik, Natalja Kitam ja Mihhail Kõlvart. "Eestis praegusel hetkel ei räägita identiteedist eriti, selleks oleks vaja avatud diskussiooni - et mida tähendab olla Eesti rahva liige," sõnas Mätlik.
Mihhail Kõlvart märkis, et suurem osa rahvusvähemustest esitab endale küsimusi: "Mina küll armastan Eesti riiki, aga kas Eesti riik ka mind armastab" ja et integratsioon näib olevat ühesuunaline.
Konverents toimus TTÜ inimõiguste keskuse võrdse kohtlemise projekti raames, mida kaasrahastavad Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm PROGRESS ning Sotsiaalministeerium. Projekti eesmärgiks on suurendada Eesti ühiskonna teadlikkust võrdsest kohtlemisest ning võidelda sallimatuse vastu.
