Soome uurija: Versioonis pole midagi uut

Parvlaeva Estonia hukkumist uurinud rahvusvahelise komisjoni liige Tuomo Karppinen ei näe kahe rootslase poolt kolmapäeval esitatud versioonis laeva kiire uppumise kohta uusi asjaolusid.

Karppinen ütles ajalehele Helsingin Sanomat, et komisjon uuris küll laeva uppumise käiku väga põhjalikult, kuid pidas selle liigpõhjalikku kajastamist raportis ülearuseks. Ta lisas, et komisjonile polnud mingiks üllatuseks vee pääs autoteki alla, sest laevas leidus palju võimalusi, kuidas vesi sisse pääses.

Komisjon uuris ka õhupuhastussüsteeme ning käis mõõtmas Estonia sõsarlaeva Diana õhukanalite suurust. “Oleme seega neid õhukanaleid uurinud,” ütles Karppinen ajalehele. Tema sõnul tegi komisjon täiesti kaalutletud otsuse, et uppumist käsitletakse lõpparuandes lühidalt.

Uurija hinnangul võinuks kolmapäeval uue versiooni kohta avalduse teinud eruadmiral Frank Rosenius ja kaitsejõudude insener Staffan Sjöling kõike seda küsida rahvusvahelise komisjoni Rootsi esindajailt, sest nood teadsid täpselt, miks lõppraport valmis just sellisena, nagu ta valmis.

Rosenius ja Sjöling teatasid kolmapäeval, et suur hulk vett pääses Estonia autoteki alla läbi õhupuhastussüsteemi ja just see põhjustas laeva kiire uppumise.

Nad uurisid Estonia jooniseid ja märkasid, et õhupuhastussüsteemi kanalid satuvad vette, kui laev kaldub enam kui 40 kraadi võrra küljele. Nende hinnangul põhjustas just see asjaolu laeva kiire uppumise.

Roseniuse ja Sjölingi sõnul ei käsitlenud rahvusvaheline uurimiskomisjon 1997. aastal seda võimalust.

Estonia hukku uurinud rahvusvahelise komisjoni esimees kapten Uno Laur on BNS-ile öelnud, et kindlasti tuli õhupuhastussüsteemide kaudu vett sisse. “Seda tuli igast pisemast august,” nentis ta. “Ent tunduvalt rohkem vett tuli täiesti avatud vöörist ja ka ülatekkidel purunenud akendest.”

Komisjoni hinnangul aitas laevahukule kaasa mitu Estonia projekti iseäarasust, sealhulgas läbi kogu laeva ulatuv autotekk. Laeva kiiruse, kursi ja ilmastikuolude tõttu purunesid vöörivisiiri lukustusseadmed. Ebaõnnestunud projektlahenduse tõttu olid vöörivisiir ja ramp mehaaniliselt seotud ning visiiri purunemine põhjustas rambi avanemise.

Estonia uppus 1994. aasta septembris tormisel Läänemerel, õnnetuses hukkus 852, laevalt pääses 137 inimest.