Soome-ugri kongress: jälle peaga vastu seina
“Me läheme kongressile peaga vastu seina jooksma, aga usume, et iga müür mureneb kord,” sõnastas eestlaste delegatsiooni juht ja soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee liige Tõnu Seilenthal. Ta lisas, et pikaajalisest raua tagumisest võib siiski kasu olla, kui mõelda näiteks saamide haletsusväärsele olukorrale eelmise sajandi keskpaiku, mis on praeguseks oluliselt paranenud.
Kirjanik Arvo Valton soovib kongressil rääkida omakeelse ilukirjanduse rollist olukorras, kus paljude soome-ugri rahvaste omakeelne haridus on nullitud ja üheski ametiasutuses ei saa asju ajada oma keeles. “Ootan kongressilt kõrgemate võimustruktuuride tähelepanu soome-ugri, aga ka kõigi teiste Venemaa väikerahvaste probleemidele, jäägu see siis kas või Potjomkini küla tasemele. Ka õõnes sõna on neil aladel varemgi oma positiivset rolli mänginud,” nentis Valton.
Soomeugrilaste maailmakongressi üheks kulminatsiooniks saab esmakordselt ajaloos toimuv kolme soome-ugri riigi — Eesti, Soome ja Ungari — ning Venemaa presidentide kohtumine. Kõik neli peavad kongressil ka kõne.
Eesti delegatsiooni kuulub 20 inimest, lisaks 19 vaatlejat. Hantide maale sõidab ka riigikogu ja ministeeriumide vaatlejate delegatsioon eesotsas kultuuriministri Laine Jänese ja riigikogulase Ivi Eenmaaga, kes peab eestlaste poolt ka kõne.
Eestlaste delegatsioon koos setode, kohalike liivlaste ja ingerisoomlastega alustab Hantõ-Mansiiski teekonda 27. juuni varahommikul Tallinnast ja Tartust. Peterburist viib erilennuk delegaadid Uurali mäestiku taha hantide-manside maale, kus on kongressil esindatud 24 soome-ugri ja samojeedi rahvast.
