Vangide väljasaatmise küsimusega tegeleva Soome justiitsministeeriumi töörühma erilise tähelepanu all on eestlastest vangid, kelle osakaal Soome vanglates olevate välismaiste vangide seas on suurim, kirjutab Helsingin Sanomat.

Aasta alguses Soome vanglates olnud 263 välismaalasest kinnipeetava seas oli 106 Eesti päritolu vangi. Neile järgnevad venelastest vangid.

Eestlasi soovitakse välja saata ka seepärast, et ära hoida soome-eesti kuritegelike bandede tekkimist.

Soome ratifitseeris vangide väljaandmist võimaldava Euroopa Nõukogu konventsiooni mullu augustis ning seda on teinud ka Eesti. Selle dokumendi kohaselt võib vangi tema kodumaale karistust kandma saata teatud tingimustel ka ilma tema enda nõusolekuta.

Vangi võib saata kodumaale karistust kandma vastu tema tahtmist juhul, kui tema kohtuotsuses sisaldub nõue, et ta saadetakse maalt välja, või kui ta üritab pääseda karistusest, põgenedes tagasi oma kodumaale.

Enne vangi ümberviimist tema kodumaa vanglasse sätestab leping siiski seda, et uue vangla elamistingimused ei tohi olla halvemad kui vastava Soome vangla omad.

Samuti peavad olema samasugused ennetähtaegselt vabastamise tingimused. Eestis on need tingimused seni aga karmimad kui Soomes.

Soome justiitsministeeriumi spetsialist Juhani Korhoneni sõnul tuleb Soomel ja Eestil enne vangi loovutamist tingimuste üle arutada, kuid ta ei arva, et siin tõsiseid probleeme tekiks.