Soome tahab Eesti elektrituru täielikku avamist
Vajadust kokku leppida kihutab tagant Euroopa Liidu poolt äsja heaks kiidetud viie miljardi euro suurune erakorraline abipakett, mis näeb Eesti ja Soome vahele plaanitava Estlink-2 kaabli ehitamiseks ette tervelt 100 miljonit eurot ehk üle 1,5 miljardi krooni. Eesti diplomaatide mitmekuune pingutus raha saamiseks võib aga aia taha minna, kui ehitust juba sel aastal ei alustata. Nimelt tuleb raha asuda kasutama peaaegu kohe - kui projekt edasi lükkub, tuleks see teoks teha ilma EL-i toetuseta, kirjutab Eesti Päevaleht.
Praeguseks on küll juba seadustatud 35% elektritarbijate ehk suurettevõtete vabadus valida endale elektri tarnija. Kuid neil on säilinud võimalus osta siinselt turult ka tavapärast reguleeritud hinnaga elektrit. Soome ja Nord Pool peavad vabaturu ning Estlink-2 projekti toimima hakkamise eelduseks, et suurettevõtetel see võimalus kaoks. Seda nõudmist aga pole võimalik riske arvestamata hinnata, möönis majandusministeeriumi energeetika asekantsler Einari Kisel.
„Mingil moel on sel mõju inflatsioonile," nentis ta. „Põhjamaade elektri hind on mõnevõrra kõrgem. Praegu suurusjärgus 10% kõrgem kui Eestis. See tähendaks seda, et Eesti Energia võiks sisuliselt küsida sama hinda," tutvustas Kisel survet, mis võib hakata inflatsiooni kasvatama. Arvestades aga Eesti valitsuse eesmärki tellida järgmisel aastal euro kasutuselevõtuks vajalik hindamine, kus mõõdetakse ka inflatsiooni taset, on mõistetav, et valitsus vaatab ülipingsalt kõiki tegureid, mis vähegi võiksid hindade tõusu mõjutada. Seepärast olid tänaste läbirääkimiste teemad arutusel ka valitsuse eileõhtusel kabinetiistungil.
Ühtlasi arvas Kisel, et Soome ja Nord Pooli nõudmine võiks siiski olla vastuvõetav, sest mõju inflatsioonile ei pruugi olla väga suur. „Kui vaadata selle 35% sisse minevate ettevõtjate turgu, siis on see ikkagi väljaspool Eestit. Nad ei tooda enamasti selliseid tooteid, et mõjutaksid inflatsiooni," ütles Kisel.
Asekantsleri sõnul on tänase kohtumise eesmärk siiski Euroopast eraldatud raha „ära tuua" ehk Estlink-2 ehituse alustamises kokku leppida. Partsi ning Soome tööhõive- ja majandusministri Mauri Pekkarise panused on sellegipoolest kõrged: kas Eesti saab mõlemat ehk EL-i raha eest teise Soome-kaabli ja suurema energiajulgeoleku ning ka osalt vaba elektrituru, mis ei vea inflatsiooni liiga kõrgeks.
Soome tööhõive- ja majandusministeeriumist öeldi Päevalehele, et Soome valitsus toetab Nord Pooli poolt Estlink-2 ehitamiseks seatud 35% elektrituru avamise nõuet. Selle kohta saabus majandusminister Juhan Partsile veebruaris ka tema Soome kolleegi ametlik kiri.
„Kirja eesmärk oli anda Eesti valitsusele informatsiooni, et Soome valitsus toetab Nord Pooli plaani tekitada Balti riikides elektriturg," selgitas Arto Rajala Soome majandusministeeriumi energeetikaosakonnast. „Selles toodud Soome valitsuse tingimused on samad, mis on heaks kiidetud Nord Pooli plaanides, mis omakorda anti üle selle aasta jaanuaris."
Rajala ütles, et ta ei tea Estlink-2 kaabliprojekti alustamisel muid takistusi. „Ma arvan, et Soome poolt on kõik asjast huvitatud pooled selle plaani poolt ja ma pole teistsuguseid arvamusi kuulnud. Sellel on nii Finngridi (Soome elektrivõrke haldav ettevõte - toim) kui ka Nord Pooli ja Soome valitsuse toetus," tõdes ta.
Rajala toonitas veel, et vajadus tekitada vaba elektriturg kehtib ka teiste Balti riikide kohta. „Kuid praegu käib arutelu Eestiga ja Balti elektrituru avamine on järgmine samm. Esimene samm on avada Eesti elektriturg ja see oli põhjus, miks see kiri selles staadiumis just Eesti valitsusele saadeti," sõnas ta.
