Soome sõltlasi hirmutab Eesti Subutexi-keeld
Narkomaanide emade toetusgrupi neli esindajat väidavad, et kui heroiini asendusravina kasutatava ravimi Subutex väljaandmine ka Eestis lõpetatakse (nagu Soomeski), hakkavad nende eksnarkomaanidest täiskasvanud lapsed taas väga suure tõenäosusega heroiini või muid ohtlikke narkootikume kasutama.
Keskealise Anne (osa nimesid on naiste palvel loos muudetud — toim) nüüdseks 29-aastane poeg alustas võõrutusravi juba 2001. aastal. Tema “narkomaanikarjäär” algas juba teismelise-eas, alustades alkoholi ja tubakaga, seejärel katsetades erinevate tablettidega nagu ecstasy ja amfetamiin jõudiski ta heroiinini. Wismaris on ta ravil käinud juba kolm ja pool aastat ning sealse raviga väga rahul. “Hirmuga ootan, mis pärast aastavahetust edasi saab,” ütles Anne.
Anne sõnul valis tema poeg Wismari haiglas pakutava ravi, sest miski muu teda Soomes ei aidanud — ta on läbi käinud mitu sealset võõrutusraviasutust. “Soomes toimib võõrutusravi väga karmide reeglite alusel, asendusainete andmine lõpetatakse pärast paari nädalat täielikult ning patsientide üle käib liiga karm ja alandav kontroll,” rääkis Anne. Samuti on järjekorrad neile raviasutustele mitu kuud pikad. “Subutexi võttes on ta aga muutnud mees — nüüd ta käib juba viiendat kuud tööl,” ütles ta.
Nii Anne poeg kui ka teised ligi 200 Soome eksnarkomaani käivad Wismaris enamasti kahenädalaste intervallidega uute retseptide järel. Kuigi enamik neist on Subutexi võtnud juba aastaid, ei suuda nad samas selle vähendatud annusest, kahest milligrammist päevas, siiski lõplikult loobuda.
Oktoobri lõpus Eestit külastanud Soome sotsiaalminister Liisa Hyssälä tõdes, et Soomes on võõrutusravi pakkumisega probleeme, kuid lubas, et uuest aastast neid võimalusi laiendatakse. Anne ja tema kaaslased suhtuvad sellesse lubadusse aga suure pessimismiga.
Hambaarstiametit pidav Kaisa, kellel on kolm poega, on mures oma kõige noorema, 27-aastase poja pärast. Ka tema poeg on proovinud Soomes alates 2004. aastast eri ravimeetodeid, kuid ükski neist ei sobinud. “Ta oli väga passiivne ega suutnud tööl käia. Poolteist aastat, mis ta on Subutexi ravil olnud, on juba hästi läinud. Nüüd katkestatakse ka see ravi…”
Tegevsekretärina töötava Eeva 29-aastane tütar alustas narkootikumide kasutamist juba 15-aastaselt. Olles üle elanud mitu heroiini üledoosi, otsustas ta 20-aastaselt alustada Subutexi võõrutusravi. Alguses tõi ta ravimit Prantsusmaalt, viimased aastad aga Eestist iga kolme-nelja nädala järel. Ta on suutnud küll vähendada oma annuse kahele-kolmele milligrammile päevas, kuid ei suuda sellest täielikult loobuda. “Kui ta enam Subutexi ei saa, siis hakkab ta ennast jälle süstima,” oli Eeva peaaegu kindel.
“Meie eesmärk on hoida oma lapsi elus, et nad saaksid korralikeks kodanikeks,” ütlesid emad, kes soovivad, et Subutexi saaks apteegist osta nagu teisi retseptiravimeid.
Soomes ei ole võimalik Subutexi väljaspool raviasutusi tarbida, küll aga lühikest aega haiglas kohapeal. Samas ollakse seal hädas narkomaanidega, kes hangivad Subutexi tablette Eestist retseptide alusel ning äritsevad siis nendega Soomes n-ö mustal turul. Seetõttu on Soome võimud huvitatud selle ravimi müügi piiramisest ka Eestis.
Sotsiaalminister Maret Maripuu on öelnud, et ka Eestis võib lõppeda sel aastal apteekidest Subutexi müümine, kui siia jõuab teine sama toimeainega ravim, mida ei saa samas kuritarvitada.
Aasta lõpus jäävad soomlased ilma>
•• Psühhiaater Jaanus Mumma, kelle patsiendid on soomlased olnud juba oma kolm aastat, kinnitas, et ligi 200 Wismari haiglas kirjas olevat patsienti satuvad aastavahetusel raskesse olukorda.
•• “Lõpetame soomlastele retseptide väljakirjutamise aasta lõpus, kui Eesti Schengeniga ühineb,” kinnitas Mumma. Mitte et see otseselt keelatud oleks, kuid kui soomlastel puudub õigus ravimeid üle piiri viia, siis ei oleks nende väljakirjutamine lihtsalt sobilik, lisas ta.
•• Mumma sõnul teevad mitmed tema Soome patsiendid juba võimalikke hädaplaane — kuni Eestisse elama tulemiseni välja.
Arst leiab, et eestlastele ei peaks apteekidest Subutexi müümist lõpetama, sest haiglas on ravil 50 Eesti patsienti, kel on seda võõrutusraviks vaja ja kes tarbivad seda edukalt oma kodus.
