Soome riiki süüdistatakse Estonia hukus
Filmist selgub, et kui laev oleks rahvusvahelise reeglistiku kohaselt olnud varustatud põrutus- ja veekindla lisavaheseinaga, võinuks katastroofi tagajärjed vähem traagilised olla.
Vahesein oleks sissetungivat vett kinni pidades pidurdanud kiiret uppumist. Võib-olla oleks Estonia isegi hädarandumise teha jõudnud, kirjutas nädalavahetuse Svenska Dagbladet.
Johan Fransson Rootsi veeteedeametist kinnitas tollase süsteemi puudusi. “Siin on Estonia teerajajaks olnud, nüüd on süsteem tunduvalt rangem,” märkis ta.
Kolm aastat tehtud dokumentaalfilmis tunnistab Soome veeteedeameti direktor Jukka Häkamies sealsete võimude vigu. Rootsi ajalehega keeldus ta sel teemal rääkimast.
Avameresõidu kõlblikkuse kontrollimise vastutus, enne kui Estonia 1993. aastal Estline’ile müüdi, oli Soome võimudel, väidavad Estoniast kolmeosalise dokumentaalfilmi teinud Carlshamre ja Johan Brandhammar.
Oma lõppraportis suunas laevahuku uurimise rahvusvaheline komisjon tugeva kriitika turvalisuse nõudeid eiranud süsteemile.
Komisjoni soov asja edasi uurida jäi aga soomlaste vastuseisu taha, kinnitavad filmi autorid. “Meie andmetel oli see üks komisjoni põhilisi liine, mida sooviti lähemalt uurida,” ütles Carlshamre.
Komisjoni esimees Uno Laur ütles Eesti Päevalehele, et kuigi juriidiliselt võib soomlastele etteheiteid teha, pole nende süüdistamine Estonia laevahukus praegu õige.
“Soome mereadministratsioon andis talle tõesti konventsioonidokumendid pärast seda, kui laev ehitati, sest see ehitati soomlaste jaoks,” lausus Laur.
“Tõesti olid sel laeval mõned puudused, aga see oli tol ajal üldlevinud viis sellist tüüpi laevu ehitada, seda tegid kõik ja kõik pigistasid vaheseina osas silma kinni, sest see oleks võtnud palju ruumi ära ja olnud kallis,” ütles ta.
Lauri sõnul hakkasid firmad alles pärast Estonia katastroofi samalaadseid laevu ümber ehitama ning vaheseinu paigaldama.
