Soome leht: gaasitoru vähendab terroriohtu

Läänemerre rajatav Nord Streami gaasitoru suurendab selles piirkonnas küll Vene sõjalist mõjuvõimu, ent muudab Läänemere tükk maad turvalisemaks, leiab Soome sõjakooli õppejõud.

Enne toruprojekti plaaniti Läänemerel gaasi transportida laevadel, mistõttu lisab veealune gaasitoru turvalisust, vahendab veebileht Uusi Suomi Soome maakaitsekooli strateegia õppejõu Juha-Antero Puistola sõnu.

"Venelased plaanisid varem ehitada Peterburi lähistele vedelgaasiterminali," meenutab Puistola. "See tähendanuks seda, et ülitiheda liiklusega merel oleksid liiklema hakanud gaasitankerid. Ning need oleksid olnud hoopis hõlpsam sihtmärk kui meresügavusse rajatav toru," sõnas Puistola.

Tema sõnul ei mõjuta Nord Streami gaasitrass Läänemere julgeolekut kuigivõrd, sest Venemaa vaatevinklist oli Läänemeri juba ennegi ülimalt oluline.

"Umbes 40 protsenti kogu Venemaa sadamaliiklusest toimub just seal. Ning kui meenutada, et 50 protsenti toornaftatransiidist toimub Läänemere kaudu, siis on see juba praegu Venemaale strateegiliselt sedavõrd oluline, et Nord Stream ei anna sellele peaaegu midagi juurde."

Ka Soome välisminister Alexander Stubb on varem väljendanud sama seisukohta. Stubbi väitel ei lisa gaasitoru julgeolekupoliitika riski just seetõttu, et Moskva jaoks on Läänemeri ilma trassitagi logilistiselt eluliselt tähtis marsruut.

Puistola ütles, et kahtlemata tuleb gaasitoru tõttu Soome lahe piirkonda Vene sõjalaevu lisaks. "Vene peaminister Vladimir Putin on öelnud, et tähtsad rahvuslikud huvid vajavad sõjalist kaitset. Seega on selge, et Vene relvajõud osalevad gaasitoru rajamisel ning hilisemal kaitsel. Täpselt samamoodi, nagu nad turvavad igapäevast naftatankerite liiklemist," meenutas Puistola.

Nord Stream koosneb kahest 1220 kilomeetri pikkusest gaasijuhtmest, mis kavatsetakse rajada Läänemerre Venemaalt Viiburist Saksamaal asuva Greifswaldini. Projekti arendavad Gazprom, E.ON-Ruhrgas ja Nederlandse Gasunie. Projekti vastu on huvi tundnud ka prantslaste ettevõte Gaz de France. Trass läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa majandusvööndit, möödudes lähedalt Eesti, Läti, Leedu ja Poola majandusvöönditest.

Trassi ehitusega on kavas alustada 2010. aastal korraga kolmest kohast: Venemaalt, Saksamaalt ja Gotlandi juurest. Plaanide kohaselt peaks esimene gaasijuhe alustama tegevust 2011. aastal ja teine 2012. aastal Gaasijuhe võimaldab tarnida 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas.