Soomes töötamiseks valmis olevate eestlaste arv on kahe aastaga kasvanud, kuna tunamullu pidas Soomes töötamist tõenäoliseks vaid iga neljas eestlane (28 protsenti).
Iga kuues eestlane ehk 180.000 inimest usub, et kolib pikemaks ajaks Soome.
Enamuse eestlaste jaoks on välismaal töötamine pigem tõsiasi kui soov. Vaid 28 protsenti eestlastest ütles, et tahab Soomes töötada.
Eestlaste lemmikriik töötamiseks on Saksamaa, mille valiks 17 protsenti eestlastest. Iga kümnes valiks Soome või Rootsi.
Soome tööle tahavad eelkõige alla 25-aastased noored, üliõpilased ja töötud. Eesti venelased on varmamad Soomes töötama: vene keelt kõnelevast elanikkonnast 38 protsenti on valmis Soome tööle minema, eesti keelt kõnelevast elanikkonnast avaldas seda soovi vaid 24 protsenti.
Tööaladest huvitavad eestlasi kõige rohkem müügitöö (12 protsenti), teenindus ja tehnika (11 protsenti).
Kasvanud on ka kõrge kvalifikatsiooniga Soomes tööst huvitatud Eestimaa elanike arv. Iga kümnes kõrge kvalifikatsiooniga töötaja tahaks Soomes töötada.
Peaaegu iga teine (40 protsenti) on valmis tegema musta tööd ning ületunde (43 protsenti). Samas peab enamus eestlastest (57 protsenti) oluliseks, et palgatase oleks soomlastega võrdne. Neljandik on siiski nõus töötama ka madalama palgaga.
Gallupist selgus ka, et eestlased panevad suuri ootusi ametiühingule. 93 protsenti vastanutest on seisukohal, et Eestis peaks olema tugev, laiapõhjaliste töölepingute sõlmimiseks suuteline ametiühing. Kahe aastaga on ametiühingu toetajate arv Eestis kasvanud kaheksa protsendipunkti võrra.
Eesti elanikud leiavad, et tööandjate ja töövõtjate suhete korraldamisel tuleks võtta õppust Põhjamaadest.
88 protsenti vastanutest peab oluliseks seda, et ametiühing kannaks hoolt, et Eestist ei saaks kunagi EL-i odava tööjõuga piirkonda.
60 protsenti vastanutest usub, et ametiühingute positsioon Eestis tugevneb pärast EL-iga ühinemist.
65 protsenti eestlastest peab tõenäoliseks, et EL-ga ühinemise järel ei tõuse palgad teiste EL-i liikmesriikide tasemele ning sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus süvenevad veelgi.
Samas usub 50 protsenti eestlastest, et EL-iga ühinemisel tõuseb sotsiaalkindlustuse tase.
Gallupist selgus ka, et soomlased suhtuvad Eesti EL-i astumisse positiivselt — Eesti ühinemist toetab 51 protsenti ja vastu on 19 protsenti.
Vastuseis kasvab Eesti ühinemise tagajärgi analüüsides, kuna 42 protsenti soomlasi usub, et see mõjutab negatiivselt tööhõivet Soomes ning kolmandik kardab palga- ja töötingimuste halvenemist.
Gallup uuris eestlaste valmidust töötada Soomes ja mujal välismaal. Uuringu käigus küsitleti 998 inimest vanuses 15-74 aastat. Viimane sarnane uurimus valmis 1998. aastal.
