Soome ekspert: kõrgepingeliinid ei tekita vähki
Tema kinnitusel võivad ohtlikud olla vaid liinid, mille elektri- või magnetväli ületab kehtivaid norme. Nii peetakse elanikele elektromagnetvälja ohutuks piiriks sada mikroteslat. “See marginaal on viis või rohkem korda alla selle määra, mis arvatakse inimesele ohtu kujutavat,” selgitas Keikko, lisades, et tervist hakkab mõjutama lubatud piirmäära viiskümmend kuni sada korda ületav magnetväli. “Sellistel puhkudel on täheldatud mõju närvisüsteemile: esinenud on lihaste tahtmatut tõmblemist ja valgussähvatusi silmis. Mõju kaob jälgi jätmata kohe, kui väljast lahkuda. Organismis välja mõju ei säili.”
Eestis jäävat aga kõikide elektriliinide elektri- ja magnetväljad mitu korda normidega paika pandust allapoole. Keikko osutas, et vaid otse kolmesaja kolmekümne kilovoldise pingega liini all võib elektriväli küündida enam kui pooleni kehtestatud piirmäärast. Vuti tänaval oleva saja kümne kilovoldise pingega elektriliinid olevat selle kõrval päris süütud.
Oma sõnade kinnitamiseks tegi Keikko kaasavõetud spetsiaalsete mõõtmisvahenditega mõõtmisi. Kui Harku alajaamas ulatus elektromagnetväli 20 mikroteslani, siis otse Vuti tänava kõrgepingeliini all küündis aga traatide väli sajast lubatust vaid 1,4 mikroteslani. Eramute väravate ja majauste juures ei ületanud see näitaja arvu 0,5.
TTÜ energeetikateaduskonna elektroenergeetika instituudi direktori abi Tiit Metusala märkis, et liinidest mitu korda suurema magnetvälja (isegi suurema kui sada mikroteslat) võib leida pea igast kodust, näiteks pardlist. Ta tõi suure magnetväljaga asjadena välja veel mobiiltelefoni akulaadijad, fööni, tolmuimeja, pesumasina ja televiisori. “Samal ajal on väli suur ainult neile üsna lähedal,” märkis ta.
Huvitava faktina nimetas ta asjaolu, et luminofoorlambid hakkavad tugevamates väljades põlema. “Nii kasutatakse neid lampe elektriliinide külge riputatutena lennujaamade lähedal lennukite hoiatamiseks.”