Soolise ebavõrdsuse värske raport: Eesti on samal tasemel Zimbabwega

 (136)
Inimsuhted
Foto on illustratiivneFoto: Eero Vabamägi

Maailma Majandusfoorumi viimasest soolise ebavõrdsuse aruandest selgub, et Eesti on indeksi järgi alles 62. positsioonil, Tai ja Zimbabwe vahel.

Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum) 2014. aasta 142 riiki arvesse võttev soolise ebavõrdsuse aruandes on mõõdetud soolist võrdõiguslikkust naiste ja meeste vahel neljas valdkonnas: tervis, haridus, majandus ja poliitika.

Tegemist on ühe autoriteetseima uuringuga selles valdkonnas, mida on täna tsiteerinud ka rahvusvahelised meediaorganisatsioonid BBC ja CNN.

Eesti kvalifitseerus 62. kohale, koht ees Zimbabwest ja veidi paremal positsioonil kui Venemaa (75). Võrdluseks, et naaberriik Soome võtab tabelis teise koha.

Kui Skandinaavia edusammud soolise võrdõiguslikkuse tagamisel ulatuvad tagasi pikemaajaliselt, siis üllatuseks on see, et Eestiga sarnast ajalugu ja kultuuriruumi jaganud Läti on tabelis tunduvalt eespool, 15. kohal. Leedu on samuti ees, 44. positsioonil.

Kõige murettekitavam fakt aruandes on, et kui enamus maailma riike on oma positsioone soolise võrdõiguslikkuse osas parandanud, siis Eesti on läbi teinud hoopis suure tagasilanguse. 2006. aastal oli Eesti tabelis nimelt 29. kohal. Aruanne ütleb, et 105 riiki on alates 2005. aastast suutnud suurendada soolist võrdõiguslikkust.

Seotud lood:

Ainuke valdkond, kus Eesti on samal tasemel Skandinaavia riikidega, on haridus. Nimelt on Eestis väga suur kõrgharidusega naiste osakaal.

Eesti madalat positsiooni mõjutavad muuhulgas äärmiselt suur meeste ja naiste palgalõhe ning teiseks naiste vähene osakaal parlamendis ja valitsuses.

Meeste ja naiste palgavahe eksisteerib esimeste kasuks kogu maailmas, kuid Eestis on see Euroopa Liidu liikmesriikide seas suurim. Kõige väiksem palgalõhe meeste ja naiste vahel on Norras ja Singapuris.

Eesti viletsa positsiooni puhul mängib rolli ka suhteliselt vähene naiste esindatus ühiskonnaelus. Nii on kõrge positsiooniga üllatanud Rwandas 100-kohalises parlamendis näiteks 64 naist, Eesti riigikogus aga vaid 20 naist. Eestil ei ole senimaani olnud ei naispeaministrit ega presidenti, kuigi mujal maailmas, kaasa arvatud Lätis, on see tavaks saanud.

Rääkimata Põhjamaadest, on Eestist naiste ja meeste võrdõiguslikkuse tagamisel eespool ka näiteks Rwanda (7), Nicaragua (8), Filipiinid (9), Burundi (17), Moldova (25), Valgevene (32), Kasahstan (43) ja Boliivia (58).

Riigid, kus sooline võrdõiguslikkus on kõige suurem

1. Island
2. Soome
3. Norra
4. Rootsi
5. Taani
6. Nicaragua
7. Rwanda
8. Iirimaa
9. Filipiinid
10. Belgia