Sookurgi mullusest poole vähem
Näiteks hallhanede puhul oli loendustulemus viimaste aegade üks väiksemaid. “Septembri keskpaigast kuu lõpuni väldanud loendamise perioodil saime rände peatuspaikades kokku veidi enam kui 6100 hallhane,” rääkis Leito. “Samas on viimastel aastatel neid linde sügisel keskeltläbi kuni 12 000 loendatud.”
Ühtlasi oli kogenud linnumehe sõnul võrreldes eelmise aastaga poole vähem sookurgesid. “Kui mullu oli neid 55 000, siis nüüd vaid ligemale 28 000,” märkis ta. “Vahe oli kahekordne praktiliselt kõikides koondumiskohtades.”
Leito ütles, et kuigi sookurgi loeti meil tänavu kokku poole vähem, ei osuta see siiski nende kaitsealuste lindude arvukuse järsule kahanemisele. “Loendusandmetes sisaldub nii meilt kui ka Soomest ja Loode-Venemaalt lõunasse rändavaid kurgesid, kelle arvukus on olnud läbi aastate stabiilne,” selgitas ta, märkides, et tavaliselt ongi sookurgesid sügiseti kuni kolmkümmend tuhat loendatud.
“See, kui palju sookurgesid Eestist läbi rändab ja siin peatub, on aastati muutuv. Mõnel aastal näiteks peatub meil suurem osa Soome sookurgedest, teisel aastal jälle mitte.”
Samuti ei lange igal aastal samal ajal toimuv loendus kokku linnurände kõrgajaga. “Mõnel aastal võib loendus sattuda kehvale ajale, kui kurgesid on vähe, ja mõnel aastal nagu mullu tabame loendusajaga jälle otse kümnesse,” tähendas Leito, kelle sõnul on meil pesitsevate sookurepaaride arv viimase kolmekümne aastaga kasvanud kolmesajalt koguni kuue tuhandeni.
Seevastu loendatud hallhanede hulga vähenemise põhjuseks võib Leito hinnangul pidada seda, et linde ei ole enam nii palju kui varem. “Vaatamata sellele, et hallhanedel läheb maailmas tervikuna hästi, osutavad meie praeguseks pea paarikümne aasta pikkuse loenduse andmed selgelt, et meie regioonis liigub nende arvukus miskipärast allamäge,” märkis ta.
