Sooduspensionide reformi eelnõu võib valitsusse jõuda aasta lõpuks
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Agnes Männiste kinnitas BNS-ile, et sooduspensionide reformi elluviimise plaanist ei ole enne uusi, tuleva aasta märtsis toimuvaid riigikogu valimisi loobutud.
"Sotsiaalministril oli mai lõpus sel teemal sotsiaalpartneritega nõupidamine. Kuna hetkel on puhkuste aeg ja puhkusel on ka meie selle teemaga tegelev ametnik, jätkub koostöö ministeeriumidega pärast puhkusi," lausus ta.
Männiste sõnul peab sotsiaalministeerium esitama soodustingimustel vanaduspensionide, väljateenitud aastate pensionide ja eripensione kehtestavate seaduste muutmise eelnõu valitsusele tänavu detsembri lõpuks.
Tema kinnitusel on asutud juba ellu viima ka kava, mille kohaselt tekitatakse sooduspensionide asemele niinimetatud vabatahtlik tööandja kolmas sammas. Vastava seaduseelnõu saatis rahandusministeerium suurele kooskõlastusringile juuli algul.
Sooduspensionide reform on olnud valitsuses kõne all juba aastaid. Soodustingimustel vanaduspensionide, väljateenitud aastate pensionide, eripensionide ning avaliku teenistuse seadusega sätestatud pensionide reformi põhimõtted said valitsuse heakskiidu 2008. aasta mais ning juba toona oli reformi eesmärgiks kõik sooduspensionid nende senisel kujul kaotada. Siiski peaks reform rakenduma pika üleminekuperioodi jooksul.
Sotsiaalministeerium on põhjendanud reformi vajadust asjaoluga, et alates Eesti riigi taasiseseisvumisest tekkinud eripensionid annavad teatud isikute grupile tunduvalt soodsamad pensionivõimalused võrreldes riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel makstava pensioniga. "Erinevate eripensioni liikide maksmise tingimused, pensionile õigust andev vanus, staažinõuded ja pensioni arvutamise kord, samuti finantseerimise allikad erinevad suuresti, kusjuures nendel erisustel enamasti puudub ratsionaalne põhjendus," märkisid reformieelnõu koostajad tänavu kevadel valminud eelnõuprojekti seletuskirjas.
Esimesena sätestati 1992. aastast eripensionid riigikogu liikmetele ning 1996. aastast hakati maksma ka avaliku teenistuse pensionilisa. 1990. aastatel lisandusid eripensioni saajate hulka prokurörid, kohtunikud ja riigikontrolli ametnikud ning üksikud kõrgemad ametnikud.
Eripensioni saajate arv kasvas kõige enam 2000. aastate algul politseiametnikele, kaitseväeteenistujatele ja piirivalveametnikele lisandunud soodustuste arvel. 2008. aasta märtsist hakkas kehtima ka vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetus ning päästeteenistuja vanaduspensioni suurendus.
Näiteks 2007. aastal sai eripensioni 1843, aasta hiljem 1998 ja eelmise aasta lõpus 2132 inimest. Neist kõige suurema osa moodustasid politseiametniku pensioni saajad, kelle arv kasvas mullu varasema aastaga võrreldes 1264-lt 1328-ni. Kaitseväepensioni sai eelmisel aastal 525, riigikogu liikmete ja presidendi vanadus- või toitjakaotuspensioni 143, kohtuniku pensioni 53, piirivalveametniku pensioni 31, riigikontrolli ametniku pensioni 30, prokuröripensioni 21 ja õiguskantsleri pensioni üks inimene.
Koos eripensioni saajate arvuga on aasta-aastalt kasvanud ka pensionide maksmisele kuluv summa. 2008. aastal kulus eripensionidele 253.347.000 ja mullu 269.102.000 krooni, kusjuures eelmisel aastal oli kulu kasv palgakärbete tõttu varasematest aastatest väiksem.
Eelmise aasta alguse seisuga jäi keskmine eripensioni suurus vahemikku 8267-48.200 krooni, sellest suurim oli õiguskantsleri ja väikseim piirivalveametniku pension. Kohtuniku keskmine pension oli sotsiaalministeeriumi andmetel 37.193, prokuröridel 25.372, riigikontrolli ametnikel 11.670, kaitseväepensioni saajatel 8878 ja politseiametniku pensioni saavatel inimestel 8470 krooni.
Mõned muudatused eripensioni saajate arvu vähendamiseks on ka juba toimunud ja näiteks riigikogu liikmetel pole alates kümnendast koosseisust enam õigust seda saada. Riigikontrolli ametnikest on soodustused säilinud vaid riigikontrolöril, peakontrolöril ja neil, kellel oli 2002. aasta märtsiks saanud täis vähemalt 70 protsenti eripensioni saamiseks vajalikku staaži.
