Sondalased protestivad keemiatööstusele kaevandamisloa andmise vastu
“On arusaamatu, kuidas ettevõtjale, kes suhtub keskkonda üleoleva ükskõiksusega, on võimalik anda üha suuremaid õigusi põlevkivi kasutamisel. Kaevandamisloa andmine Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-le tähendab kohalikele elanikele elukeskkonna jätkuvat halvenemist,” arvavad Sonda elanikud.
19. jaanuaril teatas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi riigikogus esinedes Kiviõli keemiatööstusele kaevandamisloa väljastamisest, mille alusel lubatakse ettevõttel kaevandada põlevkivi riigile kuuluval mäeeraldisel, mis paikneb Ida-Virumaal Sonda vallas.
Sonda valla elanikud paluvad keskkonnaministeeriumil keelduda Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri teisel mäeeraldisel kaeveloa väljastamisest Kiviõli keemiatööstusele kuni on teostatud uus keskkonnamõjude hindamine ning kuni ettevõte kõrvaldab olemasolevad keskkonnaalased rikkumised juba töötavas karjääris ja tehases.
Petitsioonile allakirjutanud teatavad, et esimesel mäeeraldisel ei ole Kiviõli keemiatööstus järginud kaevandamise nõudeid ega täitnud kohalikele elanikele antud lubadusi. Seni on rajamata lubatud kaevud ning paljud karjääri läheduses elavad inimesed on jäetud ilma puhta veeta.
Möödunud aasta detsembris toimunud uue kaevandamisloa avalikul arutelul selgus, et Kiviõli keemiatööstus on teadlikult rikkunud mullakaitsenõudeid, jättes kogu karjääri alal mullakihi eraldamata, segades selle aluskivimitega ning jätnud puistangutesse. Olukorrast oli teadlik ka keskkonnaministeerium.
“Kiviõli keemiatööstuse rikkumiste vaikiv heakskiitmine keskkonnaministeeriumi poolt viitab riikliku järelevalve puudulikkusele,” leiavad petitsioonile alla kirjutanud Sonda elanikud. “Sellises olukorras ei ole usutavad keskkonnaministeeriumi kaevandamisloa avalikul arutelul esitatud väited, nagu puuduksid Kiviõli keemistööstuse tegevuses kaevandamisega seotud rikkumised,” märgitakse petitsioonis.
Sonda valla elanikud leiavad, et kaevandamise keskkonnamõjude hindamiseks tuleb läbi viia uus menetlus. Eelmisest hindamisest on varsti möödas kuus aastat ning piirkonna keskkonnaseisund on seoses esimese karjääri tegutsemisega oluliselt muutunud.
“Esiteks on muutunud ala veetase,” selgitas elanike esindaja Aleksander Sinimäe. “Teiseks võis kaevandaja poolt reostunud karjäärivee juhtimine Erra jõkke oluliselt mõjutada piirkonna keskkonnataluvust. Seepärast tulebki läbi viia uus keskkonnamõjude hindamine. Vastasel juhul ei saa väita, et piirkonna keskkonnaseisund ei ole kuue aasta jooksul muutunud,” rääkis Sinimäe.
Sinimäe sõnul tuleb keskkonnamõjude hindamise raames kindlasti hinnata ka Uljaste järve keskkonnaseisundit ja kaevandamise mõju järve veetasemele, taimestikule ja loomastikule. Uljaste järve on hiljuti lastud 3000 vähki ning mageveekalu, kellele järve veetaseme alanemine uue kaevandamise tõttu võib mõjuda hävitavalt.
“Põhja-Kiviõli kaevandamisloa teemalist avalikku arutelu juhatanud Keskkonnaministeeriumi esindaja Rein Raudsepa sõnavõtust jäi paljudele kohalviibijatele mulje, et tegelikult on kaeveloa saatus juba ette otsustatud. Seepärast korraldasimegi allkirjade kogumise aktsiooni ning esitasime vastave petitsiooni,” lisas Sinimäe.
Tema sõnul avaldas avalikul arutelul loa väljastamise vastu protesti väga suur osa kohalikest elanikest, kelle elu-olu kaeveluba otseselt mõjutab. “Kahetsusväärsel kombel jäi nende arvamus ametnike kõrvadele kuulmatuks,” lausus Sinimäe.
Seda, et Kiviõli keemiatööstus jätkab keskkonnanõuete rikkumist, on korduvalt kinnitanud ka keskkonnajärelevalve teostajad.
