Sõnasõda rikub arstiabi mainet

Eksperdid süüdistavad arstiabi usaldusväärsuse kadumises haiglajuhtide “appikarjeid”, mis looob ebakindlat õhkkonda ning peletab meie arste-õdesid välismaale.

Maailmapanga tervishoiuekspert Maris Jesse ütles Eesti Päevalehele poliitikauuringute keskuse Praxis patsientide liikumise uuringu tulemusi analüüsides, et rahva usaldus Eestis pakutava arstiabi vastu on kahanemas.

Selle üheks põhjuseks on Jesse sõnul tervishoiujuhtide pidevaid avalikke tülisid raha pärast, mis loob ebakindlat õhkkonda ning peletab Eestist välismaale ka meie arste-õdesid. Näiteks tõi ta haiglajuhtide jõulueelse äkk-otsuse küsida palgaleppe täitmiseks lisaraha, kui eelarve oli juba vastu võetud. Tervishoiule olekski lisaraha vaja, kuid täpsustas, et seda peaks küsima konstruktiivselt — nii et raha ka saab, nentis Jesse.

Ka Praxise tervishoiueksperdi Ain Aaviksoo sõnul loevad nooremarstid pidevatest haiglajuhtide appikarjetest välja sõnumi, et süsteem on ebastabiilne. Lahkuda soovivaid inimesi mõjutavad peale raha just emotsionaalsed faktorid.

Haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule ütles, et praegu analüüsitakse tervishoiupoliitika tulemit. Asjad olevat niikaugele arenenud seetõttu, et ei haiglate juhte ega õdesid-arste ei ole tervishoiupoliitika otsuste tegemisse kaasatud. Usaldamatust tekitab hea koostöö puudumine, ütles Sule.

Probleeme põhjustab pigem asjaolu, et nii haigekassas kui ka sotsiaalministeeriumis teevad otsuseid inimesed, kes ei ole ise haiglas töötanud, leidis Sule. Tihti ei saada aru, mis on ühe või teise leppe mõte. Sule kinnitas, et praegune Eesti tervishoiumudel on igati korralik ja selle rahastamissüsteem läbipaistev. Ainus mure on, et see mudel on alarahastatud.

Nooremarstide ühenduse esimehe Vallo Volke sõnul lahkuvad arstid eeskätt majanduslikel põhjustel ning raha ei vaja juurde ainult haiglad, vaid ka esmatasandi arstiabi.