Sõltlasemade ja laste abiprojekt raha ei saanud
Mullu sügisel sai tema OÜ Elulootuse projekt rahastamisheakskiidu Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismide süsteemilt, mis lubas kolmeaastasele projektile 6,4 miljonit krooni abistamaks rasedaid Tallinnas ja Narvas.
„Seni aitasime narkomaane üldiselt metadooni-asendusraviga. Kuid uue projektiga oli kavas hakata tegelema eraldi rasedatega, sest neile ja imikutele mõjub paremini ravim buprenorfiin,” selgitas Kalikova. Samuti tuleb neid naisi eraldi otsimas käia ning nende hulgas selgitustööd teha, sest narkomaanidest tulevased emad ise tavaliselt naistearstide ega aidsiennetuskeskuste poole ei pöördu.
Kui arenenud lääneriikides sünnib HI-viirusega vaid alla ühe protsendi HIV-positiivsete naiste lastest, siis Eestis on neid oma viis protsenti. Kui naised aga varakult ravile läheksid, võimaldaks tänapäeva meditsiin nende lastel puhtana sündida.
Kalikova sõnul alustasid nad projekti esialgseid töid tänavu veebruaris ning pidid kolme esimese kuu jaoks saama veidi üle 200 000 krooni. Ühe raseda naise ravi kalli buprenorfiiniga maksab kuus üle 2500 krooni ning kestab terve rasedusaja. Kuna rahasaamises polnud veel kindlust, kasutasid nad aga ka rasedate puhul odavamat metadooni.
Norra rahade kasutamise järele valvab Eestis üldisemalt rahandusministeerium ning spetsiifilisemalt sotsiaalvaldkonna projektide järele sotsiaalministeerium. Nende auditiosakond alustas oma vahearuannet tänavu mais.
Norra projektide lepingud näevad ette, et raha makstakse tagantjärele juba tehtu eest. Ja seda teatud perioodide, näiteks iga kolme kuu tagant.
„Meil ei olnud aga kusagilt raha ette võtta,” selgitas Kalikova. Seda, et raha saab tegelikult ka ette küsida — selleks tuleb vaid eraldi avaldus teha –, kuulis projekti meeskond esimesel projektide infopäeval, siis, kui selle taotluse esitamise tähtaeg oli juba möödas. Kalikova sõnul oleksid võinud ministeeriumi ametnikud talle sellest ette teatada.
Ainuke lahendus, mida ta seejärel nägi, oli esitada Norra aruandesse rasedate projektile tehtud töötundideks osa metadooniprojekti raames tehtud tööd. Sest reaalse töö teevad ära ühed ja samad inimesed — rasedate projekt oli nendele lisatöö. (Metadooni-asendusravi projekti rahastab Eesti riik ministeeriumi allasutuse, tervise arengu instituudi kaudu.)
Sotsiaalministeeriumi ametnikud hindavad sellist tegevust nüüd aga valeandmete esitamisena ning on otsustanud seetõttu kinni hoida kogu kolme kuu summa — 226 000 krooni.
„Meie auditist selgus, et OÜ Elulootus esitas selle projekti raames kuludokumente, mis olid juba tasutud teise projekti raames,” ütles ministeeriumi siseauditi juht Apo Oja. „Nad esitasid meile palgakulude kohta valeinformatsiooni,” lisas välisvahendite juht Epp Sillaste.
Nelli Kalikova, kes ei eita oma viga raamatupidamises, on toimunus üldisemalt pettunud ja imestab, miks pole sotsiaalministeeriumi ja rahandusministeeriumi ametnikud varem sellele veale osutanud, sest informatsioon sellisest rahastamise skeemist oli neile teada juba juuni kuust alates.
Nelli Kalikova leiab, et kogu välisabi taotlemise süsteemi puhul peaks ministeeriumid olema abistavas ja toetavas rollis aidates MTÜ-del hakkama saada raske bürokraatliku poolega. MTÜ-d saaks siis tegeleda oma põhitegevusega ehk nende puhul narkomaanide aitamisega ja meil Eestis ei oleks aasta lõpus tavaliseks saanud nutune seis eurotoetuste alakasutamisega.
Mis saab rasedate buprenorfiiniravist edasi, otsustab abiandja ehk Norra riik.
