Solman tahab muuta vanemahüvitise süsteemi: praegu jääb hüvitis paljudel peredel oodatust tunduvalt väiksemaks
Solman viitas, et riik on soodustanud laste järjestikuseid sünde, pakkudes majanduslikku kindlustunnet peredele, kus lapsed sünnivad järjestikku alla 2,5-aastase vahega. Samas on senine elu näidanud, et alati 2,5 aastast ei piisa. Kui järgnevat last ei õnnestu selle aja jooksul saada, eelistatakse sageli tööle naasta, et teenida välja uus vanemahüvitis. “Järgneva lapse sünd lükatakse edasi ning on oht, et erinevatel asjaoludel jääb ta ka hiljem sündimata. On oluline, et regulatsioonid ei mõjutaks peresid soovitud järjestikuseid sünde majanduslikel kaalutlustel edasi lükkama. Seepärast soovin pikendada järjestiku sündivate laste puhul samas suuruses vanemahüvitise maksmist 2,5-aastalt 3-aastase sünnivahemikuni,” kinnitas Solman.
Solmani sõnul toetab ettepanekut ka asjaolu, et lapsehoolduspuhkusel on võimalik olla kuni lapse kolme aasta vanuseks saamiseni ning lapsevanemalt ei saa eeldada sel ajal tööle naasmist. “Samuti võivad naisel olla olulised meditsiinilised põhjused pikema sünnivahemiku hoidmiseks,” viitas Solman.
Minister tõdes, et laste sündimine sõltub lapsevanematest, nende soovidest ja võimalustest. “Kuid siin on ka riigil täita oluline roll, pakkudes materiaalset kindlustunnet ja väärtustades lapsevanemaid ning lasterikkust,” ütles Solman.
Praegu kehtiv vanemahüvitise süsteem on pannud paljud perekonnad mõtlema teise või kolmanda lapse sünni üle. Kuigi lapsi soovitakse, ei pea pered seda sissetulekutele mõeldes nö otstarbekaks. Nimelt kui su lapsed sünnivad 2,5-3,5 aastase vanusevahega, võid oodatust märksa väiksemat hüvitist saada, isegi kui sa oled vahepeal tööl korralikku palka teeninud. Teisisõnu - süsteem paneb paljud vanemad ebaõiglasesse seisu.
Ajakirjanik Piia Osula kirjeldas jaanuarikuu ajakirjas Pere ja kodu oma kogemusi. Möödunud aasta suve hakul tabas ta end ootamatust olukorrast, kus üks töö sai järsku läbi ja tuli otsida uut. Peast käis läbi mõte, et nüüd oleks õige aeg saada teine laps. Perekonnal kasvas kodus kohe kaheseks saanud tütar. “Teadsin, et lapsed enam kuidagi 2,5 aasta sisse ei mahu ja seega vanemahüvitise jätkamise süsteemi me ei sobitu. Olin aga selleks hetkeks seitse kuud korralikult tööl käinud ja vahetult enne tööleminekut sain veel vanemahüvitist. Tundus loogiline, et uus vanemahüvitise kord on üles ehitatud nii, et varem hüvitisega kodus oldud aeg ei lähe uue hüvitise rehkendamisel arvesse,” rääkis Osula ning tunnistas koheselt, kuidas ta eksis. Naine märkis, et oleks siis rasedaks jäänud, läinuks see tolles võrrandis kirja suure ja ümmarguse nullina.
Osula saatis ka oma kahtluste ümberlükkamiseks veel ametnikele kirja ning sai vastuse: praegu pole teil tõesti kasulik lapseootele jääda, seda tuleks teha teatud arvu kuude pärast. “Nii lükkasin mõtte uuest lapsest teadmata ajaks edasi,” tõdes Osula, viidates, et selliseid, “vanemahüvitise määramise auku” sattunud naisi on palju. Riik on loonud olukorra, kus 2,5-3,5 aastase vanusevahega lapsi enam sündima ei hakkagi, sest see oleks vanemale liiga kahjumlik.
Rahvastikuministri selle aasta tööplaanis on analüüsida perepoliitika meetmete mõjusust ning töötada välja sündimust toetava perepoliitika pikaajaline visioon. “Oleme analüüsiga peale hakanud ning ühtlasi asunud kaardistama lastega perede vajadusi ja ootusi, mida praegused meetmed veel ei kata,” ütles Solman.
Üheks lastega perede kindlustunnet mõjutavaks teguriks on just nimelt eespool viidatud vanemahüvitise süsteemi muudatus, mille Solman valitsuse lauale otsustamiseks viib.
Solman kinnitas, et on koostöös sotsiaalminister Tanel Kiigega asunud lahendama veel üht peredega seotud probleemi. Nimelt kavatsevad Solman ja Kiik parandada lapsevanema haigus- ja hooldushüvitise maksmise tingimusi. “Kuna lapsehoolduspuhkuselt tööle naasval lapsevanemal puudub enamasti eelneva kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, arvutatakse tema hooldus- ja haigushüvitis alampalgalt. Haige lapsega koju jäämine või ka vanema enda haigestumine, mõjutab olulisel määral pere sissetulekut ja majanduslikku kindlustunnet. Raskused tööturule naasmisel võivad vähendada ka hilisemat perelisa soovi,” märkis Solman, lisades, et olukord ei ole peresõbralik ja vajab kiiret lahendamist.
