Sõjavägi võis salaja Estoniale sukelduda

Estonia hukku uuriv rootslane Lars Ångström väidab, et tuukrid käisid salaja Estonia vraki juures enne esimest ametlikku sukeldumist 2. oktoobril 1994.

Vastuseks Ångströmi 12. septembril saadetud järelepärimisele alustas Rootsi õiguskantsler uurimist, mil määral on Rootsi kaitsejõud ja FMV (Rootsi kaitsejõudude varustamise administratsioon) seotud Estonia huku asjaolude varjamisega, kirjutab Postimees.

Robotkaamera filmis vrakki 2. oktoobril 1994, neli päeva pärast uppumist, kaadritel on näha, et käsipuud laeva esiosas on ära lõigatud, kirjeldas Ångström.

Rootsi sõjavägi valvas vrakki, seega pidid nad teadma, kes sukeldus, kui nad ise vee alla ei läinud.

10. märtsil avaldatud uurimisaruanne mainib salvestatud intervjuud tuukriga, kes väidab, et osales vraki uuringutel juba mõned päevad pärast õnnetust ning leidis laeva paremast pardast pikliku kujuga, umbes neli meetrit kõrge ning veepiirist nii alla- kui ülespoole ulatuva augu.

Ångström kahtlustab, et sukeldumised olid seotud Estonial käinud salajase relvaveoga. Kohtunik Johan Hirschfeldt uuris relvavedu ja leidis, et uppumisööl relvi ei veetud.

Lars Ångström soovitab luua uue rahvusvahelise uurimiskomisjoni, mis oleks sõltumatu nii Rootsi, Eesti kui Soome riigi huvidest.