Sõjaväepensionär elutseb väljasaatmiskeskuses
Kodakondsus- ja migratsiooniameti (KMA) pressiesindaja Heikki Kirotar ütles BNS-ile, et haiglast välja kirjutatud 49-aastane Mikolenko viidi Tallinna lähedal Harkus asuvasse väljasaatmiskeskusesse.
Ta lisas, et Mikolenkole pakuti võimalust kodust läbi minna, kuid kui mees koju helistas ja seal kedagi polnud, loobus ta pakkumisest.
Kirotar ütles, et Venemaa saatkond teab Mikolenko viimisest keskusesse. Kuna mees teatas eelmisel nädalal, et ta reisidokumendid on kadunud, taotleb KMA Venemaa saatkonnast Mikolenkole tagasipöördumistunnistust. Selle saamise kiirus sõltub Kirotari sõnul inimese koostöövalmidusest, saatkond ei venita.
“Meil on olnud juhtumeid, kus tunnistuse saab kahe-kolme päevaga, aga on ka paar kuud venitatud,” ütles Kirotar esmaspäeval BNS-ile. Selle aja veedab Mikolenko keskuses.
Tänavu märtsis valminud keskus rajati Kirotari sõnul selleks, et väljasaadetavad ei peaks arestimajas või vanglas viibima. Keskusel on küll trellid akende ees ja uksed lukus, kuid sees on normaalsed elutingimused.
Mikolenkot võivad vaatamas käia pereliikmed, konsul ja advokaat ning vajadusel ka vaimulik.
Reedel rahuldas Tallinna halduskohus Tallinna prefektuuri taotluse paigutada Eestist välja saadetav Mikolenko tegeliku väljasaatmiseni vastavasse keskusse. Kohtu otsuse kohaselt pidanuks ta esmaspäeva hommikul ilmuma Rahumäe tee arestimajja, kuid läks pühapäeval Mustamäe haiglasse.
Mikolenko kuulub Eestist väljasaatmisele kui endine Nõukogude armee ohvitser, kes sai Ameerika Ühendriikide vahendusel osaku elamispinna soetamiseks Venemaal, kuid jäi sellest hoolimata elamisloata Eestisse.
Mikolenko on Eestis kohut käinud alates 2001. aastast, kuid kaotas kõigis kolmes Eesti kohtuinstantsis. Seejärel pöördus Mikolenko Euroopa inimõiguste kohtusse.
Mikolenko on Eesti venekeelse ajakirjanduse andmeil saanud siin elavate Nõukogude eruohvitseride pahameele osaliseks.
Ajalehe Estonija teatel saabus Mikolenko Eestisse 1983. aastal pärast teenistust toonases Saksamaa Demokraatlikus Vabariigis, 1994. aastal arvati ta praporštšiku ehk lipnikuna reservi.
Aasta hiljem sai ta USA 25.000 dollari suuruse sertifikaadi elamispinna soetamiseks Venemaal. Ajalehe andmeil ostis ta selle eest Peterburi heas piirkonnas Savuškini tänaval korteri, mille hankimiseks pidi ise 2540 dollarit juurde maksma. Tema Eestis elamise luba lõppes 2000. aasta 1. jaanuaril.
Ajaleht Molodjož Estonii avaldas Teise maailmasõja veterani, Kohtla-Järvel elava merejalaväeohvitseri Aleksandr Razguljajevi kirja, milles kunagine esimese järgu kapten ehk kolonel leiab, et Mikolenko ei pea kalliks Vene ohvitseri au. “Oma käitumisega häbistas ta end Venemaa, Eesti ja USA ees,” kirjutas Razguljajev.
Samalaadse ettekirjutuse riigist lahkumise kohta on saanud 12 endise Nõukogude armee ohvitseri.
