Sõjandussõnaus andis uuteks sõnadeks sotra, lävimine ja reke

Kaitseministeeriumis kuulutati Euroopa keeltepäeva puhul välja kevadel alanud uute sõjandussõnade võistluse tulemused, millega leiti kokku seitse uut sõna ja sobivat vastet.

Kõige enam, ligi sada uut vastet pakuti välja sõnale "jalaväe lahingumasin" ning ministeeriumi juures tegutsev terminikomisjon valis uue sõnana välja Helger Aaresilla poolt pakutud sõna "rauter".

Uue vastena sõnale "soomustransportöör" leidis komisjonilt enim poolehoidu "sotra", mis on saadud lühendamise teel sõnadest "soomus" ja "transportöör". "Sotra" pakkusid välja nooremleitnant Taavi Veldi staabi- ja sidepataljonist, Lii Villenthal ja Ari Suoninen.

Seni peamiselt ingliskeelse sõnana "liaison" parimaks eestikeelseks vasteks tunnistati sõna "lävimine", mille esitasid Toomas Raba (lävimine ja läviisik); Rando Härginen (lävi); Tõnis Aaliste (lävi ja läviisik). Seejuures valis terminikomisjon sõna "lävimine" ka kogu sõnavõistluse üldvõitjaks.

Ingliskeelse sõna "resilience" uue eestikeelse vastena leidis terminikomisjonis nii "kerksus" kui ka "sitkus" ning komisjon eelistas pika arutelu järel Heido Otsa poolt välja pakutud sõna "kerksus".

Luuremeetodi "reconnaissance" vastena valis terminikomisjon välja sõna "reke" (tegusõnana "rekkima"), mis on tegelikult juba ka kaitseväes kõnekeelse väljendina kasutusel. Sõna pakkusid välja Pia Hanslep ja Gert Schultz.

Sõnadele "deconfliction" ja "projectile’ ei esitatud terminikomisjoni hinnangul ühtegi piisavalt sobilikku sõna, mistõttu pakkus terminikomisjon ise nende sõnade uuteks eestikeelseteks vasteteks vastavalt "klaarimine" ja "laskekeha".

Sõnadele "missile" ja "debriefing" puhul ei saa terminikomisjoni hinnangul esile tõsta ühtegi esitatud uut ettepanekut.

Kaitseminister Sven Mikser tunnustas kõiki sõjandussõnausel osalejaid aktiivse kaasamõtlemise eest. "Oleme eesti keelde juurde saanud mitu uut vahvat ja põnevat mõistet, kuid loomulikult näitab aeg, millised neist meie igapäevasesse keelepruuki alaliselt juurduvad," ütles Mikser.

Eesti Keele Instituudi direktor professor Urmas Sutrop nentis oma kõnes praegusele julgeolekuolukorrale viidates, et sõnade vale tõlgendamine on samuti relv, sest sellega saab inimesi heidutada ja hirmutada.

"Nii oli ka sõjandussõnause üheks eesmärgiks suunata võistlusel osalejaid sõnarelvaga mõtlema sellele, milleks meile eestikeelseid sõjandussõnu ja riigikaitset üldse vaja on," ütles Sutrop.

Terminikomisjoni aseesimehe Toomas Hiio sõnul on meil kõigil õigus ja isegi kohustus eesti keele paremaks tegemises kaasa rääkida. "Eesti keel vajab pidevalt uusi sõnu, sest maailm meie ümber ja meie koos sellega muutume," sõnas Hiio.

Kaitseministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi poolt emakeelepäeval, 14. märtsil 2014, välja kuulutatud sõjandussõnade võistlusel osales kokku 58 inimest 531 sõnaettepanekuga. Uusi sõnu ja sobivaid eestikeelseid vasteid otsiti üheksale mõistele.

Täpsem ülevaade sõjandussõnause tulemustest ja kõikidest esitatud ettepanekutest asub kaitseministeeriumi kodulehel.