Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide, Res Publica ja Isamaaliidu fraktsioonide algatatud sõjahaudade kaitse seaduse eelnõu eesmärk on reguleerida sõjategevuse tagajärjel surnud isikute säilmete kaitset vastavalt Eesti rahvusvahelistele kohustustele, teatas riigikogu pressitalitus.

Eelnõu kohaselt võib kohustus sõjahaudade kohaseks tähistamiseks ja austamiseks tingida ka seal paiknevate säilmete ümbermatmise olukorras, kus sõjahauad asuvad kohas, mis ei võimalda piisavalt tulemuslikult sõjahaudade ja säilmete väärikat kohtlemist ning mida ei saa käsitleda väärika viimse rahupaigana.

Õiguskomisjoni esimees Väino Linde ütles riigikogu kõnetoolist esinedes, et vaidlusi on tekitanud eelkõige konkreetne sõjahaud Tallinnas Tõnismäel.

“Praegust asukohta kesklinnas tiheda liiklusega alal ei saa kuidagi käsitleda langenud sõjameeste viimase rahupaigana,” lausus Linde PM Online teatel.

Ta lisas, et ka sisejulgeoleku seisukohalt on haua ja hauamonumendi selline asukoht ärevust tekitanud.

Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, kuid see ettepanek ei leidnud toetust.

Sõjahaudade kaitse seaduse eelnõu arutamine meelitas riigikokku mitte ainult saadikuid, vaid ka meeleavaldajaid, teatab TV3.

Kolmapäeval toimus Toompeal lausa kaks temaatilist meeleavaldust. Meeleavaldajad rääkisid kohaletulnud vene meediale ja mööduvatele turistidele, et Eestis solvatakse pronkssõduri kaitsjaid ja et venelased kardavad Eestis olla venelased.