Sõerd: riik ei pea kohe vananenud tehnoloogia tõttu hätta sattunud firmat päästma minema
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE) ütles, et VKG kahe Kiviteri tüüpi õlitehase sulgemise põhjuseks on nende tehaste aegunud tehnoloogia ja seadmed, mis ei võimalda langenud nafta hinna juures kasumit teenida. Ta juhtis tähelepanu, et moodsama tehnoloogiaga õlitehased on ka praeguste naftahindade juures kasumlikud.
Sõerd meenutas, et kui tehaseid umbes 1995. aasta paiku erastati, oli Kiviteri tehnoloogia juba tol ajal aegunud.
VKG juhtkond soovib tehaste päästmiseks kas Eesti Energialt ostetud põlevkivi hinnalangust või võimalust kaevandada seni lubatust rohkem põlevkivi VKG-le kuuluvast Ojamaa kaevandusest.
Sõerdi sõnul on VKG ise alla kirjutanud pikaajalisele lepingule Eesti Energiaga, millega pandi põlevkivi hind paika. Küll aga on Eesti Energia tema sõnul andnud märku sellest, et on valmis arutama hinnalangust.
Mis puudutab 20 miljonile tonnile pandud põlevkivi kaevandamise piiri, siis ka sellel on oma põhjused ja Sõerd ei pidanud vajalikuks selle kiiret muutmist lihtsalt selleks, et ebaefektiivse tehnoloogiaga töötavaid tehaseid päästa.
Õlimaks?
Riigikontroll on teinud ettepaneku põlevkivi ressursitasude jäiga kindlaksmääramise asemel kehtestada nn õlimaks, mis sõltuks nafta maailmaturuhinnast. See aitaks põlevkiviõlitootjatel vähendada sõltuvust volatiilsest nafta hinnast, riigi tulud põlevkivisektorist aga muutuksid niimoodi raskemini ennustavateks.
Kas naftahinna langusest tingitud raskused põlevkiviõlisektoris tähendavad, et Eestil tasuks uuesti tõsiselt mõelda õlimaksu kehtestamise peale? Sõerd ütles, et liiga jäigalt eitavat positsiooni pole selles küsimuses mõtet võtta, aga tema sõnul kurdavad riigi rahanduse eest vastutavad inimesed, et see muudab riigieelarve tegemise raskeks, sest naftahinda on väga raske prognoosida.
Naftahinnad on enamasti kõrged majanduslikult headel aegadel. Õlimaksu korral teeniks riik suurt raha siis, kui majanduses on head ajad ja omakorda kaotaks tulu, kui ajad on halvad. See oleks vastutsükliline majanduspoliitika, mida üldiselt ei soovitata.
Töösturid kaebavad selle vastu, et jäigalt tõusma määratud keskkonnatasud muudavad neil investeeringute tegemise väga raskeks, sest põlevkiviõli hind sõltub pidevalt kõikuvast nafta hinnast ja seetõttu tekitavad jäigalt tõusule määratud keskkonnatasud ebastabiilsust.
Sõerd nõustus, et stabiilsus on investeeringute jaoks väga oluline.
Kas majandus peab kohanduma riigi rahanduse nõudmistega või peab riigi rahandus kohanema majanduse reaalsusega? "Riigi rahandus peab ikkagi teenima majandust ja inimese heaolu," vastas Sõerd.
Ta tunnistas, et kui ikka põlevkivisektoril on rasked ajad, siis riigil on raske sealt igal juhul oma raha kätte saada. Kui näiteks Eesti Energia langetaks VKG-le müüdava põlevkivi hinda, siis vähendaks see Eesti Energia kasumit ja see omakorda vähendaks riigi dividende.
