Sõerd: optimismiks on veel vara
Sõerd soovitas kokkuleppe kommentaariks vaadata turgude käitumist, mis on kokkuleppe järgselt tõusnud. "Usalduse puudumine turgudel on praegu suurim probleem. Võimalik, et praegune kokkulepe tõstab usaldust," lausus Sõerd Delfile.
Sõerd lootis, et ka päästefond EFSFi väljaspoolt Euroopat, näiteks Hiinast või Brasiiliast lisaraha hankimine võib aidata. Kas mingi kokkulepe näiteks Hiinaga on juba olemas lisaraha saamiseks, ei osanud Sõerd öelda.
"Kindlasti on edusamm see, et Euroopa Liidu liidrid suutsid kokku leppida pangandussektori esindajatega päris ulatusliku Kreeka võla mahakandmise osas. Arvan, et need kokkulepped siiski usaldust ja stabiilsust turgudel loovad, aga jällegi, turgude käitumine on raskelt ennustatav," lausus Sõerd.
Samas on fundamentaalsed küsimused tema sõnul lahendamata. "Siin on ikkagi võtmeküsimuseks, kuidas need riigid, kes on turgude rünnaku all, suudavad turgude usalduse taastada," lausus Sõerd, tuues eraldi välja Itaalia ja Hispaania.
"Kõik taandub sellele, kas surve all olevad riigid suudavad oma majandust edendada ja saavutada stabiilset kasvu. See on pikema perspektiivi võtmeküsimus. Euroopa Liidu liidrite otsused aitavad sellele kindlasti kaasa, aga eks lahenduse võti suures plaanis on probleemsete riikide endi käes," arvas Sõerd.
Kreeka võlgade maha kirjutamine tekitab aga samas probleeme pankadele, kes neid omavad, mistõttu pangad vajavad lisakapitali.
Kui palju aitab aga Kreekat lahendus, mille käigus jääb Kreeka võla tase ikkagi 120 protsendini SKPst? Kas mõne aasta pärast on Kreeka peamisteks laenuandjateks teised Euroopa riigid ja Euroopa Keskpank? Mis juhtub, kui Kreeka ei suuda neile tagasi maksta?
Sõerdi sõnul on neid stsenaariume väga keeruline prognoosida. "Kreeka saab kindlasti võimaluse, et oma olukorda parandada. Ülejäänud stsenaariumid oleksid hullemad," lausus Sõerd. Kreeka saab tema sõnul leevendust nii maksetähtaegade kui intresside osas.
