Sõerd: Margus Tsahkna 2010. aastal tehtud üleskutse kõlab tänasel päeval lausa naeruväärsena
Võimuliidu läbirääkijate poolt välja öeldud sõnum, et uus valitsus on valmis laenu võtma, tähendab tegelikult seda, et oma programmi täitmiseks lihtsalt ollakse sunnitud laenu võtma, leiab reformierakondlasest riigikogu liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd.
"Tõenäoliselt lähebki nii, nagu üks osapool ütles, et "muuhulgas ollakse valmis võtma ka investeeringute tarbeks laenu", ehk põhiline osa uutest laenudest läheb defitsiidi ja jooksvate kulude katteks ning midagi jääb üle ka investeeringuteks," kommenteerib Sõerd.
"Võimuliidu uue maksupaketi kohta pole väga palju teada, aga on välja öeldud, et pööratakse tähelepanu madalapalgalistele. Iseenesest on madalama tuluga inimeste maksukoormuse vähendamine maksuvaba tulu miinimumi tõstmise kaudu õige, aga see on väga kallis meede. Maksuvaba miinimumi tõstmine näiteks 170 eurolt 180 eurole kuus läheb maksma 17 miljonit eurot aastas. Maksuvaba miinimumi kuni 500 euroni tõstmiseks kulub seega sadu miljoneid eurosid. 54 miljonit eurot läheb maksma diislikütuseaktsiisi ja 20 miljonit eurot bensiiniaktsiisi tõusu tagasipööramine. Sotsiaalmaksu 0,5 protsendi langetuse ärajätmisest vabaneb aga vaid 40 miljonit eurot. Tulumaksu tõstmine pärsib igal juhul majanduskasvu ja varamaksude sisseseadmisest pole eelarvele nii suurt mõju, et võimuliidu prgrammi kulud katta," nendib poliitik.
Sõerdi hinnangul on tööjõumaksude tõstmine tulumaksumäära tõusu ja sotsiaalmaksulangetuse ärajätmise kaudu täielikult vastuolus sellega, mida tegelikult on vaja teha, ehk tööjõumakse langetada, ja seda mitte ainult madalapalgalistel, aga eelkõige ka kõrgemat lisaväärtust loovate töökohtade puhul. "Ajal, kui tööjõukulud on viimase seitsme aasta kõrgeimal tasemel, tuleb ettevõtetel palgatõusu finantseerida kasumite arvel, ja see kärbib ettevõtete võimalusi uuteks investeeringuteks ning neid ärajäävaid investeeringuid riiklike investeeringutega asendada ei saa," sõnab Sõerd.
Seni pole ka teada, kui palju raha nõuab võimuliidu sotsiaalprogramm, ka sinna on ilmselt vaja ulatuslikku täiendavat rahalist katet.
Igal juhul on võimuliidul suuri probleeme oma programmile rahalise katte leidmisega. Laenukoormuse suurendamine jooksvate kulude katteks oleks aga erakordne vastutustundetus. Eelarve tasakaalu nõue on olnud meie väärtushoiak läbi aastate ja see on ka Euroopa Liidu liikmesriikide range nõue. Kui mingeid makse langetada, siis peab teisi makse tõstma või eelarve kulusid vähendama. Riigid teevad suuri pingutusi, et laenukoormust vähendada, näiteks Soomel oli selleks lausa eraldi tegevusprogramm. Üldiselt on aga riikidel väga raske - kui mitte võimatu - juba mingile tasemele kerkinud laenutaset allapoole saada. Praktikas on nii, et mõned riigid peavad ainuüksi oma laenude teenindamiseks kulutama kuni 15 protsenti eelarvekuludest.
"Tänasel päeval on lausa naeruväärne Margus Tsahkna 2010. aastal tehtud üleskutse, et Eesti võiks olla Euroopas eelarvetasakaalu eestkõneleja. (IRLí fraktsiooni 21. 09. 2010 pressiteade). IRL läks mingil ajal koguni nii hoogu, et hakkas nõudma tasakaalu põhimõtte sissekirjutamist ka põhiseadusesse," märgib Sõerd.
