Sõerd: kulukamate valimislubaduste täitmine on võimalik vaid IMFi abiga
“Tuginedes oma varasemale kogemusele ja teades nende arvutuste valmimise n-ö köögipoolt, võin kinnitada, et ametnike erapooletuses ja professionaalsuses pole põhjust kahelda. Loomulikult ei meeldi faktilistele andmetele rajatud tervikpilt suurematele lubajatele,“ ütles reformierakondlane Aivar Sõerd.
„Uudis pole kindlasti see, et suurimate lubajate pakkumised ületavad kordades isegi riigi majanduskasvu tipu võimalusi. Olukorras, kus riigieelarve on tänavu ja jätkuvalt ka järgmisel aastal defitsiidis, tähendab täiendavate kohustuste võtmine defitsiidi suurenemist. Parematel aegadel suure vaevaga kogutud reserve on Eesti riigil hetkel järel suurusjärgus 1,3 miljardit eurot, millest ei piisa näiteks Keskerakonna valimislubaduste realiseerimisel isegi ühe aasta täiendavalt lisanduvate rahaliste kohustuste katteks,“ täpsustas Aivar Sõerd.
Aivar Sõerdi hinnangul suurendaks ainuüksi ühe kõige kallima programmi realiseerimine järgmise aasta prognoositavat riigieelarve struktuurset defitsiiti 0,8 protsendilt tasemele üle 10 protsendi SKP suhtes, mis oleks üks eurotsooni suurimaid.
„Sellise eelarvepositsiooniga ei ole väikeriigil jõukohastel ja mõistlikel tingimustel võimalik rahvusvahelistelt finantsturgudelt laenu saada, isegi kui ta kuulub eurotsooni ja suurt võlakoormat hetkel pole. Defitsiidi järsk suurenemine toob paratamatult kaasa riigireitingute halvenemise ja laenuintresside kasvu ülejõukäivate tasemeteni. Kulukate lubaduste andjad on kas teadlikult või suutmatusest kohustusi rahasse arvestada, reaalseid tagajärgi eiranud,“ rääkis Aivar Sõerd.
„Huvitavam osa minu hinnangul rahandusministeeriumi analüüsis puudutab maksumuudatuste ettepanekuid. Kuluanalüüs tõestab ilmekalt, et jutt astmelisest tulumaksust kui imerelvast kõikide hädade vastu ja põhilisest katteallikast kallile kuluprogrammile, on väljamõeldis. Sotside astmeline tulumaks annaks esimesel aastal 40 miljonit eurot ja järgmistel aastatel 55 miljonit eurot, millest piisab vaid neljandiku ulatuses käibemaksuerisuste sisseviimisel riigieelarvesse tekkiva 218 miljoni euro suuruse augu katteks. Seega puudub kulude poolel igasugune katteallikas ja tulude poolel näidatud maksuallikad ise on miinusmärgiga,“ tegi reformierakodnlasest Sõerd Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide lubadused pihuks ja põrmuks.
Sõerdi sõnul ei tooks automaksu ja ettevõtete kasumimaksu kehtestamine esimesel aastal eelarvesse midagi, järgmistel aastatel 88 miljonit eurot. Keskerakonna astmeline tulumaks tooks eelarvesse täiendavalt 75 miljonit eurot aastas, millest ei piisa isegi poole lubatud käibemaksuerisuste sisseviimisel tekkiva käibemaksutulude vähenemise katteks. Viieprotsendilise käibemaksumäära kehtestamine toidukaupadele, kultuuriüritustele, ühistranspordi piletitele, jne viiks eelarvest 215 miljonit eurot aastas.
„Eesti riigil seisab ees arvukalt väljakutseid ka eurotsoonis olles. Nendest väljakutsetest üks kaalukamaid on pensionisüsteemi pikaajalise rahastamise jätkusuutlikkuse tagamine vananeva rahvastiku olukorras. Selle tagamiseks on vaja esimesel võimalusel majandusolukorra paranedes asuda reservide taastamisele, vastupidiselt soovile kulukate lubadustega Eesti riik pankrotiseisu viia,“ sõnas Sõerd.
