Riigi soov oli suurendada ettevõtete ametiautode maksustamist, sest riigil on raha vaja ja ametiautosid kasutatakse tihti hoopis erasõitudeks, mis tekitas ebaõiglase olukorra võrreldes palgatöölistega, kes maksavad oma autode soetamisel ettevõtetest oluliselt rohkem makse.

Eelnõu tehti valmis aga liigselt kiirustades, mistõttu selle parandamiseks võeti aega ja selle kehtivuse edasilükkamine läheb järgmisel aastal maksma 24 miljonit eurot.

Esialgu pakuti kulu katteks riigifirmade dividendide suurendamist ja varade täiendavat müüki, aga rahandusministeeriumi hinnangul sealt vajalikku raha ei saa. "Selle üle võib muidugi vaielda ja samas ka möönan, et ühekordsed tulud tõesti ei selles olukorras hea lahendus," kommenteeris Sõerd.

"Aga ma ei näe midagi traagilist selles, kui riigikogu muude katteallikate leidmisel asubki eelarve kulusid kärpima. Järgmise aasta eelarve kasvab üle 400 miljoni euro võrra, aga võrreldes valitsuse poolt eelarve tulude aluseks võetud 3,6-protsendilise majanduskasvu ootusega on olukord muutunud," märkis Sõerd.

Hilisemad prognoosid on nimelt olnud pessimistlikumad, Euroopa Komisjoni eelmisel nädalal tulnud prognoos pakub kasvuks kolm protsenti, võimalik, et ka peagi avaldatav Eesti Panga prognoos tuleb samasugune. Seega eelarve mahu kärpimine oleks kooskõlas majanduse muutunud kasvuväljavaadetega.

"Eelarve kulude poole ülevaatamine on positiivne ka selles mõttes, et on täitsa võimalik, et lahenduse leiab üks probleem eelarvekavas. Pean siinkohal silmas ühte kuluartiklit, milleks on intressitagastus Kreekale," lisas Sõerd.

Jutt on Eurosüsteemis tehtud otsusest tagastada Kreekale Euroopa Keskpanga võlakirjaprogrammi raames Kreeka võlakirjadelt teenitud kasum, mille Euroopa Rahandusministrite nõukogu otsustas Kreekale tagastada. Kuna keskpank ise rahaülekannet Kreekale teha ei saa, siis otsustati see raha proportsionaalselt eraldada liikmesriikide keskpankadele ja sealt edasi valitsustele eelarve kaudu Kreekale edasikandmiseks.

"Probleem on aga selles, et meie eelarvesse see raha ei tulnud, sest Eesti Pank eraldas tavapärase strateegias ettenähtud 25 protsenti kasumist. Eesti Pank on ka öelnud, et nemad ei tea rahandusministrite kokkuleppest midagi ja ei ole selle otsuse tegemisel osalenud," oli Sõerd imestunud.

"Sisuliselt toimuks seega Kreeka intressitagastus meie maksumaksjate arvel, aga see ilmselgelt vastuolus kokkuleppega ja ka ebaõiglane. Summa suurus on 5,1 miljonit eurot, see tuleks eelarvest välja võtta, informeerida Euroopa partnereid, et meil on probleem, ajatada selle summa maksmine ja leida koos Eesti Pangaga järgmiste aastate eelarvetes sellele lahendus," pakkus Sõerd.

5,1 miljonit ei kata kogu 24 miljoni euro suurust puudujääki, mistõttu tuleb Sõerdi hinnangul leida ka teisi kärpekohti.