Soe ilm takistab mesikäppadel uinuda

Mustade jõuludega ähvardavad soojad detsembriilmad on pea igas Eesti paigas looduse omadega natuke sassi ajanud. Nii võib siin-seal näha veel talveunetult kondavaid karusid, lendavaid lõokesi ja isegi kevadised seened on kasvama hakanud.

Jõgevamaa loodusemees Vahur Sepp ütles, et kuigi vahepeal olid juba mõnda aega korralikud talveilmad, pole näiteks mägrad ja mõned mesikäpad praeguse sooja tõttu sõba silmale saanud, kirjutab Eesti Päevaleht.

“Kaks noort siitkandikaru, kellest üks on omale aseme Kääpa jõe äärde teinud, pole ilmselt veel pihta saanud, kas minna magama või mitte, ning liiguvad pesade ümbruses ringi,” rääkis ta. Sepp on ka ise hiljuti karu jälgedele sattunud. “Üldiselt nad ikka magavad juba, kuid just noortel on sellega probleeme.”

Lisaks ei lase suur jõulude-eelne soe ka mäkradel ja kährikutel rahulikult talveunne jääda. “Tavaliselt on mägrad ennast sel ajal juba talveks paika pannud, kuid tänavu on nad ka lumega liikunud,” osutas kogenud loodusemees. “Kährikute jälgi on samuti kõikjal, kuid nemad on vist selliste oludega juba harjunud. Nii kui sulale pöörab, hakkavad kohe ringi tatsama.”

Kopradki on vihmasadudega täitunud kraavides ja ojades aktiivseks muutunud. Kui muidu nad Sepa kinnitusel talvel eriti väljas söömas ei käi, siis nüüd langetavad nad jälle puid nagu kevadel. “Taimedele aga tundub, et talv on möödas ja hakkab kevadesse kiskuma. Pärna pungad on juba paisuma hakanud,” lausus Sepp. “Kui soe peaks jätkuma, võib enne jõule leida ka mõne äbariku sinilille õitsemast.”

Sooja jõulukuu tõttu pole paljud linnudki veel viitsinud siit kandist lõunasse talvituma lennata. Kuu alguses Saaremaal linde vaatlemas käinud Indrek Tammekänd kohtas seal mitut linnuliiki, keda on varem sel ajal Eestis nähtud vaid paaril korral.

“Punajalg-tilder, mudanepp, lõoke ja isegi väike lehelind,” loetles Tammekänd nähtud tiivulisi, kes peaks juba ammu lahkunud olema.

Seenevana Erast Parmasto sõnul on nii nagu mööduva aasta jaanuaris ka praegu mõnes kohas maast välja tulnud väga haruldasi kevadseeni. Nii on näiteks Lõuna-Eestis nina välja pistnud kaitsealused limatünnikud. “Kui eelmisel talvel tulid nad välja jaanuaris, siis tänavu juba detsembris,” märkis Parmasto.

Muidu peaks see kõige rangema kaitse all olev ning punasesse raamatusse kantud reliktne häviv seeneliik välja tulema alles märtsis. Suvel korraliku lutikasaju üle elanud ruhnlased aga said selle nädala alguses taas üllatuse osaliseks, kui leidsid koolimaja ees kasvava kuuse alt kukeseeni.

Parmasto selgitas, et pärast vahepeal olnud külma ja lumist perioodi on mõned seened ilmade soojenedes leidnud, et lühikese talve järel on jälle kevad saabunud. Eriti kipub nii juhtuma just haruldaste seeneliikidega.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines