Sõduriks sunnivad kitsad olud

Eestis sõduri elukutse valivad mehed tulevad eelkõige sotsiaalselt vähem kindlustatud peredest — lootusega saada paremat haridust ja rahaliselt jalad alla.

Scoutspataljonis teenivad mehed ei tule Tallinna eliitkoolidest ega keskmisest jõukamatest peredest. Missioonidel kannavad vastutust meie poliitikute tehtud otsuste eest sageli just sotsiaalselt vähem kindlustatud noored mehed, pakub välja Eesti Päevaleht.

Üle poole Paldiskis teenivatest meestest on 20–25-aastased. Kolmandik neist pärineb Tallinnast ja Harjumaalt, peaaegu kuuendik aga Virumaalt. Keskmine teenistusaeg on personaliülema Ants Torimi sõnul poolteist aastat.

“On neidki sõdureid, kes on tulnud pataljoni loomisel ja teeninud siin juba 7–10 aastat. Neid on ligi 25%, ja mitte ainult ohvitseride hulgas,” räägib Torim. Üle 36-aastasesed mehed moodustavad ainult 6% pataljoni koosseisust.

Sageli üritab noor mees elukutselise kaitseväelase ametiga jalad majanduslikult alla saada, et minna siis edasi õppima või soetada eluase.

Reamehe palk on 6825 krooni kuus. Peale selle võimaldatakse elamine Paldiskis, võib saada ametikorteri. Lisaks sõjaväelisele väljaõppele õpitakse inglise keelt ja arvutitundmist, saadakse autojuhi- ja päästekoolitus, läbitakse parameediku kursus.

Teenistus lõpeb iga päev kell viis, edasi elatakse juba tsivilistina. Töönädal kestab viis päeva.

“Sai siin proovitud ja mõtlesin, et teenin seni, kuni saan jalad alla, et edasi minna,” kõneles Scoutspataljonis teeniv Andres Illus (23) ajalehele. Illus on pärit Tartumaalt Suure-Rakke külast. “Sattusin siia tänu vanemale vennale, kes on siin olnud algusest peale, ja vahipataljoni kaudu,” sõnas ta.

Eiko Õim (25) on pärit Lääne-Virumaalt Väike-Maarjast. Kõik tema vanemate neli poega on Paldiskis teeninud. Praegu on neist seal teenistuses kolm. Eiko on pere poegadest kolmas.

Varem õppis Eiko kokaks, aga nüüd leiab, et töötaks elukutselise kaitseväelasena. “Ma arvan, et ema on harjunud,” lausus ta. “Eks meil on kõik pojad seal (missioonil — Delfi toim) käinud. Kui seal teenida, et mõtle sellele, et kodus oodata võib olla palju raskem. Missioonil ohust ei mõtle.”

Iraagis hukkunud Arre Illenzeer oli pärit üheksalapselisest peret. Temast jäi maha kolmekuune tütar ja naine, kellele Illenzeer sõduri tee valides väidetavalt soovis paremat elujärge võimaldada.