Probleem tõusis teravalt päevakorda sel suvel, kui ühe Afganistanis hukkunu elukaaslane ning lapse ema oleks äärepealt toetusest ilma jäänud, kuna toetuse saamise õigus on vaid hukkunu ametlikel lähisugulastel, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kaitseministeeriumis valmis seejärel eelnõu, mis oleks andnud kaitseväelasele õiguse määrata inimene, kes saab poole toetusest ning ülejäänud pool makstaks välja varasema korra järgi seaduslikele pereliikmetele, ent see ei sobinud sotsiaalminister Hanno Pevkurile, kes väitis, et selline muudatus tooks ahelreaktsioonina kaasa toitjakaotuspensioni soovijate arvu kasvu.

Aaviksoo lausus eile, et eelnõu uus versioon saadeti justiitsministeeriumisse kooskõlastamisele ning peaks valitsusse jõudma arutamiseks kohe uue aasta alguses.

„Poliitilist debatti enam ei ole, kõik mõistavad, et kaitseväelasel endal peab olema õigus öelda sõna selles küsimuses sekka,” lausus Aaviksoo. Kui senise korra järgi maksti langenud kaitseväelase omastele toetust, siis uue järgi muutub see Aaviksoo sõnul moraalseks hüvitiseks.

Termini muudatuse tingis ministri teatel see, et sõna „toetus” haakub väga paljude teiste seaduste ning regulatsioonidega, mille järgi on selle saamiseks õigus ikkagi inimese seaduslikel perekonnaliikmetel.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur lausus, et põhimõttelisi erimeelsusi temal kaitseministriga sel teemal enam ei ole: „Nüüd on selge, et tegu ei ole mitte mingisuguse sotsiaaltoetuse vormiga, vaid ühekordse hüvitisega.”