Sõdurid kolivad Paldiskist ära

Paldiskis otse kütuseterminalide külje all paiknevaid rahuoperatsioonide keskust ja scoutspataljoni võib tulevikus oodata kolimine.

Rahuoperatsioonide keskuse teabeohvitser lipnik Agu Karelsohn ütles, et väeosade pikemaajaliseks arenguks pole Paldiskis häid eeldusi. “Meie suurim igapäevane probleem on taktikalise harjutusvälja puudumine,” ütles Karelsohn Eesti Päevalehele.

Kui edasiseks kasarmute-takistusribade ehitamiseks peaks Paldiskis ruumi jätkuma — sõjaväe käsutuses oleks vajadusel kokku üle 27 hektari maad –, siis palju valusam on väljaõppe jaoks korraliku harjutusala puudumine.

Karelsohni sõnul saab praegu kasutataval Klooga harjutusväljakul tegelda vaid märkide laskmisega. Praegu on scoutspataljoni jaoks kujunenud juba omamoodi rutiiniks käia õppustel Lätis Adaži polügoonil.

Suur oht, millest mundrikandjad ise küll rääkida ei taha, kuid millega Paldiskis paiknevad rohkem kui pool tuhat sõjaväelast iga päev arvestama peavad, on linnas järjest laienev ohtlike veoste transiit — naftarongid sõidavad pidevalt mööda otse tulevaste missioonisõdurite tarbeks ehitatud söökla tagant.

Eesti väeosade edaspidise paiknemise määrab kaitseministeeriumis juba sel kevadel kaante vahele saav väljaõppekeskuste arengukava. “On täiesti selge, et ühtegi väljaõppekeskust ei ole mõtet pidada ilma harjutusväljata. Arengukava peab ette nägema ka selle, mis saab või ei saa Paldiskis edasi,” ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Madis Mikko.

Kuna scoutspataljoni näol on tegu pelgalt lahinguüksusega, millel on tarvis eraldi toetavat väeosa, siis peaks temaga koos kolima ka rahuoperatsioonide keskus, mis täidab kiirreageerijate tegevust toetavaid ja tagavaid ülesandeid.

Kui lähtuda scoutspataljoni ülesandest olla suuteline vajadusel kiiresti reageerima Tallinnas võimu kukutada kavatsevale rünnakule, siis näivad võrdselt hea võimaliku paiknemiskohana nii plaanitav uus Männiku linnak kui ka praeguseks konserveeritud Jägala kompleks, kus kunagi paiknes Kalevi pataljon.