Smilersilt röövitakse kaubamärk?
„Paraku oleme nüüd sundseisus ja peame oma nime registreerima, sest mingid seltsimehed on mõelnud välja suurepärase bisnise, et teiste kaubamärkide pealt teenida,” on Smilersi laulja Hendrik Sal-Saller kaubamärgi kaaperdamise katsest nördinud.
Muusiku sõnul teeb olukorra ebameeldivaks just see, et nime pärast peab nüüd ilmselt palju vaidlema, energiat ja aega kulutama ning võib-olla ka kohut käima. „Minu meelest ei ole see väga geniaalne äriplaan. See ei ole Eesti Nokia, võiks ikka midagi muud välja mõelda,” märkis Sal-Saller.
Rakvere kaubanduskeskuse Kroonikeskus turundusjuht Raul Arras hakkas patendiametiga asju ajama möödunud nädalal, kui AAA Patendibüroo teatas ettevõttele nime kaotamise ohust. „Siin võib pahatahtlikkust olla küll. See pani meid kiiremas korras liigutama,” märkis Arras.
Tema sõnul vajab kaubamärk kaitset ja firma astub selleks ka vajalikud sammud. Ühtlasi imestas mees, et ettevõte ei ole juba viis aastat tegutsenud kaubanduskeskuse nime varem registreerida soovinud.
Kaubamärgi registreerimistaotlusest eile kuulnud restorani Vapiano juht Tarvo Jaansoo ei pea seda kuigi oluliseks. „Meie tegutseme frantsiisilepingu alusel, kaubamärki registreerib emafirma ja minu teada on Vapiano kogu Euroopas kaitstud,” sõnas restoranipidaja ega osanud öelda, kas ta kavatseb taotluse suhtes midagi ette võtta. „Meilt ei saa midagi ära võtta, kaubamärk kuulub Vapianole.”
Ka SMSMoney juht Aleksandr Kostin kuulis patendiametile saadetud taotlusest eile esimest korda. „Huvitav, mis majanduslangus inimestega teeb. Hakatakse igasuguseid skeeme välja mõtlema,” raputas ta üllatunult pead. „Teeme siis ka taotluse, et nime Eesti turul kaubamärgina registreerida,” ütles Kostin. „Kui neil see asi õnnestub, läheme kohtusse. Eks seal otsustatakse, kes on õige omanik.”
Kostin avaldas siiski lootust, et patendiamet nende kaubamärki võõrale firmale ei anna.
OÜ Kaubamärgi ABC omanik, umbkeelne Nikolai Koroljov Eesti Päevalehele oma taotluste motiive avaldama ei soostunud.
Kui Kaubamärgi ABC taotletud kaubamärkidele õigust ei saa, tähendab see ettevõttele vaid kulusid ja märkide müügist loodetud tulu jääb saamata.
Patendiameti kaubamärgiosakonna juhataja Reet Aas selgitas, et taotluse esitamine maksab ühe kaubamärgi kohta vähemalt 2200 krooni. Kas registreering ka saadakse, selgub pärast ekspertiisi läbimist.
„Kui huvitatud isikud leiavad, et taotlust ei tohiks rahuldada, võivad nad meile saata teavet ja kirju, et näidata, et teisel ettevõttel ei ole märgile õigust,” sõnas Aas.
Kaubamärgiseaduse järgi ei registreerita näiteks kaubamärke, mis on juba Eestis registreerituna kasutusel või sellega väga sarnased ning mis on registreeritud Euroopa Ühenduse kaubamärgina või mille taotlus on esitatud pahauskselt.
Patendibüroo Lasvet patendivolinik Villu Pavelts ütles, et kolmandad isikud, kes soovivad teiste kasutatavaid kaubamärke registreerida, ei tea üldiselt, et kaubamärgiõigust võib Eestis saada mitmel moel ja alati ei pruugi registreeringut saada see, kes esitab taotluse esimesena.
Samal ajal on pahausksete inimeste teele jäänud ettevõtetel oma õigusi jalule seada mitu korda kallim ja aeganõudvam kui registreerida kaubamärk kiiresti kohe kasutuselevõtu alguses.