SKEEM | Sindi paisu lammutustööd jätavad mitu majapidamist veeta

 (81)

Sindi paisu lammutamine jätab kaevuveeta 18 majapidamist. Pooltele ehitatakse puurkaevud, ülejäänud kinnistud saavad ühise kaevu ja torustiku.

Keskkonnaagentuuri Sindi paisu projektijuhi Külli Tammuri sõnul oli eos teada, et paisu lammutamine põhjustab jõeäärsete kinnistute salvkaevude veetaseme alanemise. Juba kaks aastat tagasi rajati 16 perele uued puurkaevud.

"Praegu on veepuudust mõjutanud ka see, et järjest on olnud kaks kuiva suve ja talviti lund ei ole. Veetase on Eestis üldse 30 aasta madalaim," selgitas Tammur.

Enne paisu lammutamist tehti uuring, mis tuvastas, et veepuudus ähvardab 16 krunti. Tänaseks on selgunud, et lisaks nendele kinnistutele tuleb uus kaev rajada veel kahele majapidamisele. "Veeta keegi ei jää ja uute puurkaevudega on tulevikus veekvaliteet ja olukord hoopis parem," ütles Tammur.

Ka Tori vallavanem Lauri Luur kinnitas, et vald teeb keskkonnaagentuuriga koostööd, et veeta jäänud elanike mured lahendada.

Pooled majapidamised saavad uued puurkaevud, ülejäänutele rajatakse ühine kaev ja torustik krundile. Tammur selgitas, et need majapidamised, mis saavad ühise kaevu, paiknevad nii lähestikku, et eraldi puurkaevude rajamine võtab neilt hiljem võimaluse rajada kanalisatsioonilahendusi või muul moel oma kinnistut kasutada.

"Inimestele, kellel kaevus vett ei jagu, kuid puurkaevu pole veel jõutud ehitada, viisime krundile veemahutid. Suvel on paratamatult veel ebamugav," nentis Tammur.

Seotud lood:

Asenduskaevude rajamist rahastab täies mahus Pärnu jõestiku elupaikade taastamise projekti vahenditest.

Kalad pääsevad liikuma

Mullu sügisel alustas keskkonnaagentuur Sindi paisu lammutustöödega, et avada aastakümneid paisu tõttu kinni olnud rändetee kaladele.

Kalad ei suutnud nimelt paisust üle hüpata ja peksid end tulutult vastu betoonseina, nüüd pääsevad nad aga ülesvoolu ujuma. Nende kalade hulgas on nii lõhe, meriforell, jõesilm, meritint, poolsiirdesiig, Läänemere tuur, vimb kui ka väikesed kalaliigid, kes on tähtsad looduskaitse jaoks. Keskkonnaministeeriumi prognoosi järgi võib paisu lammutamine Eesti lõhevarusid kahekordistada.

Tööd paisul peaksid lõppema 2021. aasta teises pooles.