Skandaalse loo sünd: Priit Vesilind meenutab, kuidas Lennart Meri idee viis KGB kättemaksuni
"1980. aasta aprillis avaldas NG kauaaegne ajakirjanik ja vanemtoimetaja Priit Vesilind artikli Eestist, mis võimaldas maailma ühe mainekama ajakirja lugejal heita esimest korda pilgu raudse eesriide taha jäävasse Eestisse. Eessõna on kirjutanud Vesilind sel sügisel spetsiaalselt meie ajakirja jaoks, et avada toonase artikli valmimise tagamaid," on kirjas NG sissejuhatuses artiklile "Tagasitulek Eestisse", mille maht on 28 lehekülge koos toonast Eesti NSVd iseloomustavate piltidega.
Vesilind meenutas, et just Lennart Meri arvates oli 1978. aastal aeg küps Eestit tutvustava loo avaldamiseks.
"Ta ütles, et Nõukogude Liit ei annaks sel eesmärgil lääne ajakirjanikele ealeski viisat, kuid võti seisnes VEKSA (Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühingu) iga-aastases suveseminaris, mida tegelikult kontrollis KGB. Et seminari raames kutsuti korrapäraselt kümneid noori eestlasi läänest Tallinna, võis ürituse varjus pakkuda lääne ajakirjanikele teavet bürpkrate valvsaks tegemata," meenutas Vesilind NGs.
VEKSA juht Ülo Koidu saatis Vesilinnule kutse ja 1979. aasta juunis osales ta juba seminaril, kus tutvustati Nõukogude Eesti elu,.
Sama suve lõpus külastas Vesilind turistiviisaga Soome kaudu uuesti Eestit, kuid olles mööda kodumaad rändamas, tuli nahkmantlitega meeste poolt ootamatu käsk tagasi Soome pöörduda.
"Kui artikkel jõudis uurimisetappi, saatis ajakiri selle koopiad Eestisse ülevaatamiseks, nagu oli tavaks kõikide lugude puhul. Gustav Ernesaksa hoiatusest hoolimata ei olnud ma nimesid välja jätnud, KGB piiras otsekohe sisse ja kuulas üle kõik meie kontaktisikud ning peagi jõudsid meie sõpradeni kirjad, kus kuulutati, et meie lugu on "ebasõbralik" ja "fabritseeritud". Isegi Ernesaksal ja Meril kästi saata kirju, mis väljendasid rahulolematust artikli tooniga. Seejärel kaotas ka Ülo Koit töö, osaliselt selle vahejuhtumi tõttu, ning hiljem leiti ta uppununa Daugava jõest Riias," meenutas Vesilind.
