Aldis Alus teatas 8. novembril, et astub Ida prefekti kohalt tagasi. Nimelt oli päev enne seda tulnud ilmsiks fakt, et Ida-Virumaal on politsei kiiruse ületamise eest on määratud teadlikult valetrahve ligi paarisajale inimesele.

17. novembril allkirjastas aga siseminister käskkirja, millega vabastas Aluse 18. novembrist Ida prefekti ametikohalt ning viis üle politsei- ja piirivalveameti administratsiooni finantsbüroo juhtimisarvestuse talituse politseinõuniku ametikohale. Uues kohas hakkas Alus töötama küll alates 19. novembrist, kuid finantsbüroo juhtimisarvestuse talitus ise loodi administratsiooni koosseisu 1. novembril.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Helin Vaheri sõnul on Aluse uuteks ülessanneteks kaardistada prefektuurides valdkondlikke tööprotsesse ning vajadusel neid standardiseerida.

"Teisisõnu viib ta PPA-s ellu siseministeeriumi poolt tellitud ja konsultatsioonifirma Ernst & Young poolt läbi viidud sisejulgeoleku valdkonna juhtimisanalüüsist tulenevaid ettepanekuid," ütles Vaher.

Sealjuures hakkab aga Aluse politseinõuniku palk ameti esindaja sõnul olema 2600 eurot. Võrdluseks võib siinkohal tuua Aluse eelmise aasta keskmise kuupalga Ida prefektina, mis oli koos lisatasudega ligi 2890 eurot. Seega ei kaota Alus uude kohta üle minnes vähemalt palgas väga palju.

Aldis Alus on töötanud Eesti sisejulgeolekusüsteemis alates riigi iseseisvuse taastamisest 1991. aastal. Ta oli aastatel 1991-2008 kaitsepolitseis eri ametikohtadel, sealhulgas aastatel 1997-2003 peadirektori asetäitja ja aastatel 2003–2008 kaitsepolitsei peadirektor. 2008. aasta septembrist kuni 2009. aasta juunini oli ta siseministeeriumi nõunik politsei- ja piirivalveameti (PPA) loomise alal.

Alates 1. septembrist 2009 töötas ta Ida politseiprefektuuri prefektina ja alates politsei- ja piirivalveameti loomisest 1. jaanuarist 2010 PPA Ida prefektina.

Ida prefektuuri liiklustalitus määras mullu 178 inimesele taatlemata kiirusemõõtja andmete põhjal ebaseadusliku trahvi, mille politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhid alates peadirektor Raivo Küüdist teadlikult maha vaikisid. Siseministeeriumi teatel kasutasid Ida prefektuuri politseinikud lisaks kahel juhul raskeveokite tegeliku massi kontrollimiseks nõuetekohaselt taatlemata kaalusid.