"Sissetulekust sõltuva trahvi arvestamisel võetakse nii nagu ka kuritegude puhul, kus süsteem rahalise karistuse osas kehtib juba aastaid, aluseks maksustatav tulu tulumaksuseaduse tähenduses," ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristin Rammus Delfile.

Rammuse sõnul tähendab see, et raske liiklusrikkumise eest määratava trahvi suuruse määramisel hakatakse arvesse võtma palgatulu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, renditulu ja litsentsitasusid, intresse ja dividende, aga ka pensione, stipendiumeid, toetusi, preemiaid ja isegi hasartmänguvõite. Arvesse lähevad ka kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist ning madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu.

Rikkumised, mille puhul tulevikus sissetulekupõhist trahvi ette nähakse, on järgmised:

  • mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on juhtimiselt kõrvaldatud või kelle juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on juhtimisõigus ära võetud;
  • mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi;
  • liiklusõnnetusse sattunud juhi alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine vahetult pärast liiklusõnnetust;
  • lubatud suurima sõidukiiruse ületamine rohkem kui 41 kilomeetrit tunnis;
  • peatumismärguande tahtlik eiramine;
  • liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmine.

"Eelkõige on tegelikust sissetulekust arvestatav rahatrahv mõeldud kohaldamiseks üldmenetluses, kus koostatakse protokoll ehk karistus ei tule kohapeal," selgitas Rammus.