Sisserändevaidlus liigub kompromissi suunas
Riigikogu põhiseaduskomisjon lükkas neljapäeval tagasi Isamaaliidu paradusettepaneku, mille kohaselt oleks saanud Eestisse väljaspool sisserännu piirarvu oma lähedasi elama tuua vaid kodanikud. "Riigil on kohustused eelkõige oma kodanike suhtes," ütles Isamaaliitu kuuluv põhiseaduskomisjoni liige, eelnõu riigikogus komisjoni nimel esindav Mart Nutt.
Ühtlasi tunnistas Nutt, et kuigi Isamaaliidu seisukoht on selles küsimuses põhiseaduse tõlgendamisel loogiline, ei saa seda absoluutselt üheselt võtta.
Kuigi välismaalaste puhul oleks loomulik, et nad ühinevad mujal kui Eestis, on Nuti sõnul tagakiusamise korral erandite tegemine vajalik. Ta tõi näiteks, kui omal ajal soovis Rootsi läinud Eesti kodanik oma perekonna sinna elama viia.
Meelaku sõnul pole võimalik seoses rahvusvaheliste kohustustega vaidlusaluses küsimuses ainult Eesti kodanikega piirduda. "Mitusada tuhat inimest sellest õigusest ilma jätta oleks mõeldamatu tegu," ütles ta.
Samal ajal lähtus välismaalaste seaduse muudatuse eelnõu arutanud põhiseaduskomisjon Meelaku sõnul ideoloogiast, et Eesti ei pea olema koht, kus mujal elada mitte tahtvad perekonnad ühineda saaksid. "Igatahes mingisugusest migratsioonipumbast rääkida ei saa," toonitas Meelak.
Põhiseaduskomisjon saadab eelnõu täiskokku sõnastuses, et elamisloa taotluse elama asumiseks Eesti kodanikust abikaasa juurde võib lugeda mittepõhjendatuks ka juhul, kui Eestis elaval abikaasal on võimalik elama asuda teise abikaasa kodakondsusjärgsesse riiki.
Samuti nõustus komisjon Nuti ja Tiit Käbini ettepanekuid arvestades sätestama, et elamisloast võib keelduda, kui abikaasadel on võimalik elama asuda mõnda teise riiki.
Elamisloa taotlus elama asumiseks Eestis elava välismaalasest abikaasa juurde loetakse mittepõhjendatuks, kui ei suudeta tõendada, et neil pole võimalik mujal elada, seisab seaduseprojektis.
