Siseministri lõplik ettepanek on 99 omavalitsust
Siseministeeriumi ettepanekute kohaselt jääks Harjumaale 14 omavalitsust, Hiiumaale üks, Ida-Virumaale 11, Jõgevamaale viis, Järvamaale neli, Läänemaale viis, Lääne-Virumaale kaheksa, Põlvamaale neli, Pärnumaale 11, Raplamaale neli, Saaremaale kolm, Tartumaale kümme, Valgamaale viis, Viljandimaale üheksa ja Võrumaale viis omavalitsust.
Välja pakutud haldusterritoriaalse korralduse muudatused langevad põhijoontes kokku ajalooliste kihelkondade piiridega ning on vastavuses politsei- ja päästeasutuste paiknemisega, teatas siseministeeriumi pressiesindaja.
Siseministeerium selgitas, et arvestatud on eelnevate uuringute käigus selgunud ning ka viimaste aastate jooksul kohtadelt saabunud soovidega üksikute külade haldusterritoriaalse kuuluvuse kohta.
Uue haldusterritoriaalse korralduse kavandamisel on ministeerium aluseks võtnud koolipiirkondade skeemi.
Koos ettepanekutega esitab minister valitsusele seletuskirja, kus on välja toodud omavalitsuste ühendamiste erimeelsused maakonna ja ministeeriumi vahel.
“Haldusreformi eesmärk on vastuvõetava elukeskkonna ja normaalse isetoimetuleku võimaldamine igas Eesti paigas. See eeldab kohalike majandamisvõimaluste loomist või taaselustamist, tasakaalustatud infrastruktuuri arendamist maksu, krediidi ja eelarvepoliitika kaudu,” on siseministeeriumi seisukoht.
Kohaliku omavalitsuse süsteem taastati Eestis 1990. aastate alguses. Aastail 1990-1993 läbi viidud reformi põhieesmärgiks oli taasluua ja arendada kohalikku demokraatiat. Süsteemi arenedes tõusid üha enam päevakorrale efektiivsuse küsimused.
Kolmandik kuni pool Eesti kohalikest omavalitsustest ei ole praegu võimelised rahuldavalt täitma neile kõiki seadustega pandud kohustusi.
Siseministeeriumi ettepanekud haldusterritoriaalse reformi algatamiseks on täies mahus ministeeriumi koduleheküljel.
