Siseminister: Soome ja Rootsi jäävad Estonia uurimises vaatleja rolli

 (192)
Mart Helme tutvustas PPA tehnilist võimekust Estonia vraki vaatluseks 01.10.2020
Mart Helme tutvustas PPA tehnilist võimekust Estonia vraki vaatluseks 01.10.2020Foto: Jaanus Lensment

Siseminister Mart Helme (EKRE) sõnul kaastatakse Soome ja Rootsi Estonia uurimisse vaatlejatena.

Teisipäeval otsustas valitsus teha Soomele ja Rootsile ettepaneku alustada kolme riigi koostöös parvlaev Estonia täiendavat uurimist. Peaminister Jüri Ratase sõnul on oluline protsessi kaasata ka hukkunute lähedasi esindavad organisatsioonid.

Otsuse järgi juhib uurimist Eesti. Valitsus palus Soomel ja Rootsil nimetada omapoolsed projektijuhid, kes osaleks täiendava uurimise ettevalmistamisel.

Eestis korraldab uurimise ettevalmistamist kuni oma projektijuhi määramiseni riigikantselei koos siseministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi, välisministeeriumi ja justiitsministeeriumiga.

Siseminister Mart Helme (EKRE) väitel osalevad Soome ja Rootsi uurimises vaatlejatena. “Soome ja Rootsi me kaasame uurimisse praeguste plaanide kohaselt omapoolsete vaatlejatega, mitte kui mingilgi määral uue uurimise organisaatorid või juhid või võrdsed partnerid,” ütles Helme EKRE portaalis Uued Uudised. “Me palume, et nad saadaksid meie uurimisse omapoolsed vaatlejad.”

Helme sõnul on räägitud uuest uurimisest ka aastatel 2005 kuni 2009 valitsuse Estonia uurimiskomisjoni juhtinud endise riigiprokuröri Margus Kurmiga, kes on valmis omapoolset abi ja ekspertiisi osutama. Kurm peab tõenäoliseks, et Estonia hukkumise põhjustas kokkupõrge allveelaevaga.

Vraki ning säilmete pinnale toomist arutatakse pärast esmaseid uuringuid

Helme sõnul plaanitakse esmalt minna alla sonarite ja kaameratega, et olukord kaardistada. Seejärel saadetakse alla tuukrid. “Tuuker saab olla selles sügavuses veel all korraga 20-22 minutit,” ütles Helme. “Seejärel tema veepinnale tõusmine võtab mitu korda rohkem aega. Mis omakorda seab väga selged ajalised piirid ühe tuukri all töötamisele ja see tähendab, et kui me tahame mastaapsemaid töid teha, tuleb meil alla saata korraga mitu tuukrite tiimi, mis nõuab jällegi tehniliselt ja finantsiliselt hoopis teistsuguseid vahendeid.”

Kuigi valitsus on konsulteerinud ühe tuukrifirmaga, kes on varem vee alt inimsäilmeid üles toonud, ei ole veel kindel, kas seda teed minnakse, ütles Helme. “Meil on enamvähem selge, kuidas see toimuks, Estonia puhul kahtlemata võimalik,” sõnas ta. “Tuukrid on aga öelnud, et laeva sisse minek on ohtlik tuukritele. Laev võib vajuda.”

Laeva ülestõstmine ampsaks riigieelarvest vähemalt saja miljoni eurose tüki. Helme sõnul maksis Costa Concordia ülestõstmine 1,5 miljardit eurot. “Kogu selle tehnilise teostamise ettevalmistamine ei saa käia üle jala ja mõne päevaga, küll aga praegune valitsus ka seda stsenaariumi ei välista,” lisas Helme.

Helme sõnul tuleb lisaks põhjale ja väliskerele uurida, kas laev on sellises seisukorras, et see üles tõstmisel üldse koos püsiks. “Kui on murdumise oht, siis läheb ülestõstmine kordades kallimaks,” ütles Helme.